Kes ja kui palju maksab?

Lahkuläinud vanemate suurimaks tüliõunaks kipuvad kujunema rahaga seotud küsimused ja last kasvatavale vanemale elatise maksmine.

Lahkumineku puhul peavad vanemad kokku leppima lapse tulevases elukorralduses – kumma vanema juures hakkab laps elama ning kellest saab peamine kasvataja ja hooldaja. Samuti selles, kui suures summas hakkab lahus elav vanem elatist tasuma ja milline on suhtluskord teise vanemaga.

Elatise suuruse ja tasumise korra kohta ütleb perekonnaseadus, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alam­määra. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

Elatist saab tasaarveldada, kui laps on täielikult kolinud teise vanema juurde või kui lapsel on vahelduv elukoht. See kehtib nii alaealise kui ka täiskasvanuikka jõudnud lapse puhul.

Kas tegu on hädavajalike kuludega?

Elatusraha tasaarveldamise üle on vaieldud mitmel korral ka Riigikohtus. Näiteks kohtuasjas 3-2-1-165-13 on Riigikohus 8.01.2014 rõhutanud, et vaidluse korral tuleb kohtul välja selgitada ja arvestada, kas lahus elav vanem täidab vaba­tahtlikult ülalpidamiskohustust ajal, mil laps tema juures viibib.