Kolme lapsega teisele poole ookeani paradiisisaarele. Kas me oleme hullud?

Üksteist tundi 2aastase ja 8kuusega lennukis ei tundu just kõige atraktiivsem ajaveetmisviis. Otsustasime siiski selle hulljulge sammu astuda, et saaksime nautida kaks nädalat päikselist Arubat.

Millest värskes Peres ja Kodus veel juttu, vaata SIIT!

Mees vaatas mulle otsa ja teatas: “Halloo, meil on kolm last! Arubale lendab 11 tundi, me ei lähe sinna mingil juhul kahe beebiga!”

Meie peres on sedasi, et mina olen see hulljulge, kes enne teeb ja siis mõtleb. Või ei mõtle isegi siis. Minust kolm aastat vanem abikaasa Jako (36) on teinekord liigagi kahe jalaga maa peal ja kardab tülikaid ette­võtmisi – hirm hinges, et midagi läheb metsa. Anete-Helena (12) on meil parasjagu teismeline, parasjagu laps, kes tahab hullult reisida, aga ei vaevu veel muretsema. Ja siis kahene Emil ja nüüdseks 9kuune Jete-Liisa – üks hullem enesekehtestaja kui teine! 

Ilmselgelt need viimased kaks panidki Jako mõtted nii keema, et ta tund enne kodust väljaastumist kategooriliselt teatas: tema ei tule kuhugi! See kõik on üks hullumeelne idee ja tema ei kavatse seda kaasa teha. Cancel!