Tüdrukul on olnud ka bronhiit ja keskkõrva­põletik. “Bronhiidiga oli päris pikalt väga kole ragisev köha. Ravisime Ventoliniga tehtud auruga. Kirjutati ka antibiootikumid, aga kuna Ventolin aitas nii hästi, siis neid me ei andnud,” meenutab ema. “Kesk­kõrvapõletikuga olid kõrvad väga punased, eriti vasak. Öösiti laps ka nuttis, sest kõrvad valutasid. Võttis antibiootikume, mis aitasid kiiresti – umbes nädal pärast seda oli veel kodus ja taastus.”

Külmetushaigusega kaasneva palaviku korral pakub Karin lapsele sageli juua ja midagi vitamiinirohket süüa, näiteks puuvilja. “Oleneb muidugi üldisest olekust. Kui muid kaebusi peale mõõduka palaviku ei ole, oleme lihtsalt tubased ja laseme organismil puhata,” kirjeldab ema. “Olen avastanud tarkuse lapsi õue minnes mitte üle pakkida, et nad higistades end ära ei külmetaks. Varem tegin selle vea, et panin nad liiga paksult riidesse ja siis higisena hakkas ruttu külm.”

Kui inimesel on külm, nakatub ta väga kergelt mõnda nn külmetushaigusesse ehk köha ja nohu tekitavasse viirusesse. “Viirused, mis põhjustavad köha ja nohu, paiknevad ja paljunevad sageli ninas ning tahavad jahedamat kesk­konda,” selgitab Tartu Ülikooli kliinikumi lastekliiniku lastearst Tiia Voor. “Esimesena hakkavad meil külmetama nina, käed ja jalad. Kui inimene on külmetunud ja tema hingamisteedesse satub viirus, siis jahedas ninas on sellel hea paljuneda ja organismi laiali levida ning sellest tekibki haigus.”

Nii tasubki külma käest tulles kõigepealt näiteks tassike teed juua, et soe taas naha vahele saada. Teistele levib viirus piisknakkusena – lähikontaktis või pärast köhimist-­aevastamist pisikutega kokku puutunud kätega asju katsudes – mida seejärel teisedki puudutavad. Seetõttu on viiruste hooajal parim kaitse kätepesu. Organismi vastupanuvõimet aitavad tõsta tervislik toitumine, piisav uni, igapäevane liikumine ja värskes õhus viibimine. Väikelapsed haigestuvad ülemiste hingamisteede infektsiooni aastas keskmiselt 6–8 korda, vanemad lapsed 2–4 korda. Need korrad jäävad enamasti külmemale ajale, seega pole midagi imestada, kui lasteaias käiv laps alguses iga kuu haige on.

Tarvis on piisavalt juua!

Tavaliselt tekib esmalt nohu, sellele järgneb kinnine köha, olla võib ka väike palavik. “Haiguse edenedes läheb köha lahtisemaks ja kuulda on rögaga köhimist. Ainult kuiv köha, mis kestab üle kahe nädala, ei ole ilmselt tavaline äge haigus. Selle põhjus võib olla astma või midagi muud,” selgitab doktor Voor. Mõnel lapsel on hingamisteed tundlikumad ja köha kestab kauem, isegi neli kuni kuus nädalat. “Igal juhul peaks nelja nädala jooksul köha vähemalt taanduma hakkama. Näiteks nii, et laps köhib veel ainult siis, kui jookseb või kui on õhuvahetus,” õpetab arst märke jälgima.

Väikelapsele võib anda looduslikke röga lahtistavaid köhasiirupeid, kuid uuringud ei näita nende erilist mõju. Köha pärssivad ravimid väikelastele ei sobi, alla aastastele on need enamasti üldse vastu­näidustatud. “Need pärsivad köhimisrefleksi. Neid antakse vaid öise kinnise ärritava köhaga, mis ei ole enamasti seotud ägeda viirushaigusega.”

Üldiselt ei olegi köha puhul vaja mingeid ravimeid kasutada. “Parim viirus­haigusega kaasneva köha ravim lastele on lusikatäis mett õhtul enne magamaminekut. Seda saab aga soovitada üle ühe­aastastele,” sõnab Tiia Voor. Loomulikult tuleb enne vähehaaval proovides kindlaks teha, ega lapsel pole mee vastu allergiat.

Oluline on piisavalt juua. “Kui organism on kuiv, muutub röga paksemaks ja seda on raskem välja köhida,” õpetab tohter. Limonaad pole just parim valik, kuid naturaalse mahla ja maitsva teega võiks last jooma meelitada küll. Köha teeb lahtisemaks ka inhalaatoriga füsioloogilise lahusega tehtav aur.