Läbi raskuste (kirja)tähtede poole
On mõistetav, et kui koolieelik või ka kooliealine laps ei tunne huvi tähtede vastu ja lugema õppimine on vaevaline, muutuvad vanemad murelikuks. Selliseid vanemaid on meie seas palju, sest ka uuringud viitavad lugemisraskusele kui kõige levinumale õppimisega seotud probleemile. Eesti pedagoogide arvates esineb koguni 15–25% algklassilastel lugemisega raskusi.
Lugemis- ja kirjutamisraskuste tekkele viitab juba lapse kõne, sest sellel on keskne roll lugemisoskuse kujunemisel. Nii tuleks märgata järgmisi ohumärke kõne arengus:
laps hakkab hilja rääkima (kõnearengu hilinemine)
lapse kõnest on raske aru saada (kõneloome raskused)
laps ei mõista teiste kõnet (kõne tajumise raskused)
lapse kõnes esineb palju hääldusprobleeme
lapsel on mõnikord raske sobivat sõna leida (sõnaleidmisraskused)
laps ajab segi sarnase kõlaga sõnu (kala-kana, tibu-tigu)
lapsele ei jää meelde salmid
lapsele ei meeldi lugemisega seotud tegevused, sealhulgas ettelugemine