Lugemis- ja kirjutamisraskuste tekkele viitab juba lapse kõne, sest sellel on keskne roll lugemisoskuse kujunemisel. Nii tuleks märgata järgmisi ohumärke kõne arengus:

laps hakkab hilja rääkima (kõnearengu hilinemine)

lapse kõnest on raske aru saada (kõneloome raskused)

laps ei mõista teiste kõnet (kõne tajumise raskused)

lapse kõnes esineb palju hääldusprobleeme

lapsel on mõnikord raske sobivat sõna leida (sõnaleidmisraskused)

laps ajab segi sarnase kõlaga sõnu (kala-kana, tibu-tigu)

lapsele ei jää meelde salmid

lapsele ei meeldi lugemisega seotud tegevused, sealhulgas ettelugemine

Mõnikord algab kirjaoskuse õppimine lapse jaoks liiga “kõrgelt” ja edeneb liiga kiiresti. Tähtede ja lugema õppimine õnnestub aga alles siis, kui lapse taju, mälu, mõtlemine ja tähelepanuvõime on arenenud vajalikule tasemele. Mitmekülgne tegevus, eri meeltega tunnetamine, harjutamine, seoste ja kujutluspiltide loomine ning mängimine aitavad luua selleks eeldused.