Lahe motomuuseum Lätis

Eks meilgi leidu moto­spordi, mootor­ratta- ja muid tehnikamuuseume, aga nii suurt ja moodsat automuuseumi kui lõuna­naabritel siin kandis siiski pole.

Sõidame kuulsa Biķernieki ringraja kõrval asuvasse muuseumi bussiga. Ja ongi hea – saab mõõduka tempoga läbi Riia südalinna kulgeda ning bussiaknast juugendmajade karniise imetleda. Kohale jõudes oleme üllatunud... Pärast põhjalikku remonti avas Baltikumi suurim automuuseum uksed taas mullu suvel – ja kõik lausa hiilgab! Läigivad vanasõidukite poleeritud kered, säravad lambid ja vilguvad ekraanid. Mu äsja koolilapse staatusesse jõudnud poeg Aleks ahmib erutusest õhku ja teatab: “Siin võime olla VABALT terve päeva!” Tegelikult võimegi. Väljapanek saab alguse inimajaloo esimestest liikumisvahenditest. Ei vähem ega rohkem kui 5000 aastat on läinud aega tahumatust puurattast automobiilini jõudmiseks, sinna vahele on jäänud kärud-vankrid-tõllad-motokaarikud ja muud rattalised. Riia motomuuseumi kolmel korrusel leidub tippklassi haruldusi: Stalini soomusauto ZIS-115, puruks sõidetud Brežnevi Rolls-Royce, hulk ägedaid võidusõidumootorrattaid ning loetelu võiks kaua jätkata.

Minu jaoks oli suureks üllatu­seks, et lätlaste kuulsusrikas tehnikaajalugu ei piirdu ainult nõuka­ajal toodetud RAF-bussiga. Juba möödu­nud sajandi alguses toodeti Riias Russo-Balti tehases auto­mobiile. Ja veel enne sõda, 1937–1940, valmistati Lätis elegantseid Forde, täpsemalt Ford-Vairogsi nimelisi sõidukeid. Vaimustav! Tekib küsimus, kes need Balti tiigrid siin õieti on, ah?

Motomuuseumi üks lahedamaid üllatusi oli võimalus endast parteijuhi lahtises autos paraadpilti teha – fototrikk, mis saadetakse sulle meili peale. Sama äge oli kimada kolhoosibussiga, mis sõidutas läbi esiaknal kangastuvate külamaastike virtuaalsesse läti pulma, saatjaks tagasivaatepeeglist paistva “bussi­juhi” lõbus jutuvada.