Viie aastaga neli last! Perekond Hanso on just nii tubli. |Autor: Merle Liivak Fotod: Aili Alber, Hanna Odras, Riina Vaikmaa, Jaanika Müürsepp
“Kas teil on tõesti nii palju armastust, et seda veel ühel lapsel tappa lasta?” küsiti perekond Hansodelt, kui beebikõhuke end taas kord näitas. Riina tunnistab, et ega neil abikaasa Hannesega hetkel teineteisele pühendumise hetki polegi.

Keskpanganduse spetsialistil Riina Hansol (34) on viie aasta jooksul sündinud neli last. Lapsed otsustati järjest saada seepärast, et abikaasa Hannes on juba kenas eas, 46aastane, ja kui lapsed kord käes, tahaks neid ka võimalikult kaua näha. Eelis on ka see, et nii saavad kõik titetoimingud ühe jutiga tehtud. “Me oleme sõbrannadega arutanud, et kui vahe jääb pikem, siis harjud ära, et on võimalik elada ka oma elu, ega pruugigi rohkem lapsi tahta,” arutleb Riina.

Riina ja Hannes on kogu ärkveloleku aja rakkes. “Kui varem oli ideaalsel juhul nii, et kell üheksa sai lapsed magama pandud ja tuli meie hetk, siis nüüd on lapsed pool kümme tudus ja meiegi vajume kalanäoga voodisse.” Hannes on enda peale väga palju võtnud – on kodus põhiline kokk, koristab, viib lapsi lasteaeda ja toob ära.

Paljud Eesti naised sünnitavad oma lapsed aasta-paari tagant järjest. Aga millega tuleb vapral vanemal sel puhul arvestada? Millised on plussid ja miinused? Asudes loo jaoks järjest sündinud lastega peresid otsima, kuulsin mitu korda, et “me ei saa rääkida, sest meil pole lood tegelikult nii täiuslikud, kui tahaks”.

“Kuidas siis kolme järjest sündinud lapsega on?” uurisin tuttavalt mehelt, kelle perega põrkasime kokku metsade vahel kevadist suurvett vaadeldes. Minu teisena sündi­nud võsuke, kes tol hetkel kõhu­kotis tukkus, polnud siis veel kuuvanunegi. Aga juba aimasin, et meie pere piir pole veel käes.

“No aasta pärast seda, kui kolmas sündis, elasime ikka mäluaugus,” ütles ta. “Nii hull oli või?” ei suutnud ma seda stiihiat ette kujutada, nähes, kui mõnusa kamba need kolm okstes ragistavat kutti moodustavad.

“No ikka jah, metsik,” kohmas tema.

Paljud Eesti pered rihivad järgmisi lapsi nõnda, et need sünniksid väiksema vahega kui kaks ja pool aastat. Miks? Sest vanemahüvitise süsteemi arvestades on see majanduslikult lihtsalt mõistlik, kui sa ei soovi vahepeal karjääri täis­võimsusel jätkata. Aga on see ka loomulik saada lapsi paari aasta takka? Olen seda küsimust ikka ja jälle endalt küsinud oma alla kaheaastase vahega sündinud kolme lapse kõrvalt...

Kui mõtlen meie vanemahüvitise süsteemile, siis on see võrreldes paljude teiste riikidega vägagi edumeelne, ja meil on ka kolmanda lapse toetus! Aga... minul närib sees üks küsimus: miks ei võiks olla Eesti naisele majanduslikult soodne sünnitada ka kolmeaastase vahega? Miks ei võiks meil olla selline tervislikuma ja äkki mõne jaoks ka õnnelikuma valiku võimalus? Koos paindliku tööeluga muidugi. Sest suurem eesmärk ei saa olla ju kiirpaljunemine või hingetuks võttev küpsuseksam, millest paljud läbi ujuvad, aga nii mõnigi siiski takerdub. Kui tähte langemas näen, siis soovin, et me mõtleks sellele tõsiselt, ja et ükski ema ei langeks.

Loe Pere ja Kodu pikemast loost, kuidas Hansode peres väikese vanusevahega laste kantseldamine läheb, lisaks veel mitmete perede näiteid järjestikku sündinud lastega toimetulekust.