Leplikkusest ja leppimisest
Iga uut numbrit kokku pannes vaatame, et värskes ajakirjas oleks lugusid, mis pakuvad tuge samastumise kaudu. Kaanelugu, kus Britta Soll kirjeldab elu kolme väikelapsega, on üks neist. “Enda vastu peab olema leplik. Mitte tegema etteheiteid, kui alati ei õnnestu kõik nii, nagu oled lootnud,” tunnistab ta, ise pealtnäha nii täiuslik naine perfektses kodus. Veel samal õhtul kirjutab ta loo teinud Ulvile, et täiuslik rahu, vaikus ja korras toad, mille üle ajakirjanik imestas, haihtusid mõni hetk hiljem.
Argipäevad on ikka täis segadust, rõõmsaid kilkeid, sekka nuttu ja kaootilisust, kus püüd asju perfektsena hoida lõpeb varem või hiljem katastroofiga. Mul võttis emaks saades päris kaua aega, et perfektsionismist loobuda, ja päris lõpuni see õnnestunud polegi. Küll aga ei mäleta ma, millal viimati riiulitelt tolmugi pühkisin, ja olen oma stoilisusega selles küsimuses isegi rahul. Selleks pole lihtsalt aega. Nagu ka paljudeks muudeks, enne lapsi väga tähtsana tundunud asjadeks.
Meie kaasautor ja lugeja Triinu kirjutab kunstliku viljastamise luhtunud katsetest ja vastsündinud beebi kaotusest. Pärast traagilist sündmust ei mäleta ta oma elust suurt midagi peale selle, et otsis internetist sama läbi elanud perede kogemusi, saamaks tuge ja jõudu juhtunuga leppida...
Tean omast käestki, et esimene nõuandja kipub olema dr Google. Laste tervist ja arengut puudutav info aga muutub ajas – meie püüame vahendada värskeimaid eksperdinõuandeid. Näiteks kui vahepeal võttis maad arvamus, et igaüks hakkab rääkima omal ajal, siis nüüd kurdavad logopeedid, et lapsed jõuavad nende juurde liiga hilja. Kõige tulemuslikum on kõnetõrkega last järele aidata teise ja kolmanda eluaasta vahel. Edaspidi võib tekkida mahajäämus juba ka muus arengus. Head tagasisidet on saanud uus lähenemine, kus last saab kõnelema õppimises abistada ka vanem ise kodus, kui ta valdab teatud tehnikaid. Loe siit numbrist, kuidas pisike Herman selle toel rääkima hakkas.
Kellega iganes rääkida, varem või hiljem jõuab vestlusesse meedias kajastatud kambalugude tõttu vanemate mure: ega äkki ka minu laps mõnda kohutavasse kampa satu. Noorsoopolitseinik ja kolme lapse ema tuletab meelde, mida me ise ära teha saame, et seda ei juhtuks.
Vähem täiuslikkust, rohkem rõõmu!
Pere ja Kodu veebisaates räägime kõigest, mis lapse ja vanemaks kasvamise teel ette tuleb. Õpime, kuidas oma lastele ilus lapsepõlv kinkida ning ema-isa rolli kõrval naine ja mees olla. Kuula Pere ja Kodu saadet endale sobival ajal – pane klapid pähe, kui vankriga jalutama lähed või autoga sõidad. Igal laupäeval uus saade! Pere ja Kodu podcast’i leiad lehelt www.perejakodu.ee.
