Enim kõnetas mind märtsinumbris artikkel teemal, kuidas laps endale ise liiga teeb. Minu olukord pole küll üks ühele sama, kuid samastusin kirjutatud perega sellegipoolest. Nimelt mu laps lööb ja hammustab mind! Samuti näksab ta teisi lapsi ja lähedasi. Miks artikkel mulle hinge läks? Kuna see on elust enesest ning tekitas tunde, et ma pole ainus, kel pole n-ö ideaalne laps. See teadmine on lohutav. Pere ja Kodu ajakirja ostangi eelkõige seetõttu, et seal pole roosamannat ega ilustamist, vaid reaalsed inimesed oma lugudega ja tubli annus äratundmisrõõmu.

Samuti pani mõtlema Merle ­Liivaku kolumn, kuna ka mina leian, et tugivõrgustik on noortele vanematele väga oluline. Vanavanemad on tihti töötavad inimesed või on vahemaad pikad. Mul endalgi on sama olukord, seega jäi artiklit lugedes üle vaid omaette noogutada.

Beebide ja nutividinate lugu pani vast mõnegi ema kurvalt tunnistama, et loodetud mittenutindus on siiski asendunud osalise hädatarviliku beebinutindusega. Nii oli vähemalt minul. Arvasin minagi oma naiivsu­ses, et oma väikelapsele telefoni “enne pulmi” kätte ei anna, aga tegelikult päästab emme telefonist “Minionide” vaatamine nii mõnigi kord päeva – kas võidan minuti tualetis või säästan kõrvade kuulmekilet autoga pikka sõitu sõites.

Helen

Teler ja nutividinad on hädaabinõu

Mulle läks kõige enam hinge lugu “Ülestimuleeritud – juba beebina”, kuna praegusel ajal on tõesti palju lapsi (isegi juba beebisid), kes on ekraanidest ja nutimaailmast sõltuvuses. Tunnen, et see on osaliselt ka meie kodus probleemiks kujunemas.
Üritan küll vältida oma aasta ja viie kuu vanusele lapsele arvuti- ja telefoni­ekraani näitamist, kuid paraku mängib teler meil kodus siiski liiga palju. Kui olen üksi lapsega kodus, vaatan hommikuti “Tere­visiooni”, et end maailmas toimuvaga veidi kurssi viia. Siis vaatame koos ka selle lühikese lastele mõeldud multika ära, mis saatest tuleb. Sellega enamasti telekavaatamine piirdub, kui ma just “lihtsama vastupanu teed ei lähe” ja aeg-ajalt last ise 10–15 minutiks teleka ette multikaid vaatama ei suuna, et saaksin rahulikult hommikupudru valmis keeta.

Kui aga lapse isa argipäeval kodus on, mängib meil teler tundide viisi. Ühest küljest saan aru, et see pole lapse vaimsele ja füüsilisele arengule kasulik, kuid teisalt on see abikaasale kodus põhiline meelelahutus. Ma ei taha ka tema aega ja tegevusi piirata, kuna ta on niigi teinud otsuse, et näiteks arvutit ta üldse töölt koju kaasa ei võta...

Samas näen, et laps ongi tihti jonnine, ärevuses ja õhtuks täitsa ülestimuleeritud. Ei oskagi selles olukorras eriti midagi ette võtta. Vahel tahaks teleri lihtsalt aknast välja visata, aga samas on see mõnikord ainus asi, mis lapse tähelepanu köidab, et me saaks ka ise teha midagi, ilma et laps kogu aeg paaniliselt järel jookseks.

Varsti sünnib ka teine pisike ja kardan, et kui olen nende kahega üksi kodus, siis mul ei õnnestugi enam seda olukorda vältida. Kui tahan beebit toita või temaga tegeleda, olengi olukorras, kus pean suurema lapse teleka ette saatma, sest see on ainus koht, kus ta mõnda aega üksi hakkama saab ja paigal püsib. Oleks tore, kui keegi oskaks sel teemal ajakirjas veel nõu anda!

Merle

Erilised tavalised Sildarud

Minu jaoks oli vahva lugemine artikkel Kelly Sildaru isaga. See lausa kubises elutõdedest: kõik ei pea olema raamatu­ järgi, tegutseda võib ka raamist väljas; nii palju kui suudad pakkuda, on mõistlik ka vastu võtta; kui emotsiooni pole, siis pole ka võitlejahinge; hunt pole tipus kunagi nii näljane kui siis, kui ronib tippu; ära tee seda, mida sulle öeldakse, vaid mõtle ja tee seda, mida õigeks pead; igas päevas peab olema midagi ägedat. Pole siis ime, et see pere on nii kaugele jõudnud – tegutsemiseks on tarkust vaja.

Ene

Aitäh kõigile, kas jagasid meiega oma arvamust märtsinumbri kohta. Weleda komplekti saab endale Helen, Beckah Krahula raamatu “Üks zentangle päevas” aga Merle. Võitjatel palume võtta meiega ühendust!

Nüüd aga ootame teie mõtteid aprillinumbri kohta meilile perekodu@kirjastus.ee. Seekord saavad 3 kirjasaatjat auhinnaks komplekti Veski Mati uute toodetega väärtuses 20 eurot. Komplekti kuuluvad kaera- ja riisihelbesegu, mustika-, õuna-, jõhvika- ja metsamarjakiirpudrud, kukeseene- ja tomatimaitselised tatrakiirpudrud, kookosekoogi ja porgandikoogi küpsetussegu, täisterakaerahelbed ja spordimüsli.