Juulinumbris oli mulle eriti südamelähedane lugu “Vanaemad õunapuu otsas”. Samuti oli vahva lugeda, kuidas Mihkel Raual olid lausa igal suvel uued vanavanemad, küll naljaga pooleks. On äärmiselt tore, et leidub veel maavanaemasid ja -vanaisasid, kelle juurde lastel on võimalik suvepuhkuse ajaks minna. Veelgi ägedam on, et mõned vanavanemad võtavad suvist lapsehoidmist nii tõsiselt ja ennastohverdavalt, et lõpuks terve suguvõsa lapsed nende juurde viiakse.
Olen õnnelik, et ka minu lastel on maal vanaema, kes meid suvel ootab. Lastel on väga põnev näha taluloomi ja -linde ning tutvuda töödega, millega linnakeskkonnas kokku ei puutu. Kuigi lapsed on praegu väiksed, siis Mana juurde minek on alati tähtis sündmus. Loodan, et ka aastate pärast, kui lapsed juba suuremad, on neil veel maal vanaema, kes ootab neid suvel enda juurde seiklema.
Merle
Palju inspiratsiooni ja kasulikke ideid
Aitäh teile mõnusalt suvise ja värvikireva numbri eest – oli, mida lugeda ja vaadata!
Kui ajakirja kätte võtsin, pälvis esimesena tähelepanu õpetlik lugu sellest, kuidas last mähkmevabaks saada. Mul endalgi on praegu kodus poolteiseaastane poiss, kellele hakkasime potti tutvustama. Kuna peres on ka kolme ja poole aastane poiss, on õnneks eeskuju olemas: väiksem käib tihti poti juures mähkmeid maha kakkumas ja venna eeskujul potil istumas. Loost saime nii mõnegi hea nipi, mida kasutusele võtta, et mähkmetest kiiremini vabaneda.
Kaasahaarav ja lõbus lugemine oli vanaemast, kes on justkui “vanaema õunapuu otsast”. Nii kihvt, et tänapäeval veel selliseid tegusaid ja õnnelikke vanaemasid leidub. Kui mina ükskord vanaema staatusesse jõuan, tahaksin natukenegi just tema moodi olla.
Kuna on suvi ja puhkuste aeg, on aktuaalne teema, kus ja mida lastega teha. Meie pere leidiski ajakirjast häid mõtteid ja ideid, mis paikadesse rändama ning kuhu ujuma minna.
Marilyn
Pöörased ja julged emad
Tore on lugeda emadest, kes julgevad tunnistada, et emaks saamine tõi nende ellu üksjagu pöörasust ja uute oludega kohanemise raskusi. Seetõttu meeldis väga artikkel Helena Pruulist, kes kirjeldas oma elust pildikest, kuidas ta ühel hetkel eneselegi ootamatult kodus kogu laudadele kogunenud träni ja tohuvabohu põrandale tõmbas ning tekkinud kaoses tõelise vabanemise leidis. Ja kuidas mõjutas lapse sünd tema suhet elukaaslasega.
Ka oli tore, et kuus naist julgesid rääkida avameelselt sellest, kuidas nad oma beebide kõrvalt peomöllu sukeldusid, kuidas nad tänu sellele suutsid hoiduda kukkumast mähkmete igapäevarutiini ning säilitada rõõmsa meele, et olla lastele paremad emmed ja abikaasadele rõõmsamad naised. See on laste kõrvalt suur kunst – võtta aega, et iseendaks jääda.
Kurtmine, et laps röövib kogu aja ning endale ei jää sekunditki, ei vii edasi. Tuleb kas või jõuga, ennast tagant sundides leida sobilik võimalus oma tassi täita. Siis on emal meel rõõmsam ja titagi sellevõrra rahulikum. Beebid tajuvad ju õhust, kui emal on pahur tuju, ja see teeb nad virilaks.
