Meie tee autismi diagnoosini | Panin aina enam tähele kummalisi märke oma lapse käitumises

5-aastasel Siretil olid sünnist saati suured uneprobleemid. Tütre kasvades pani ema tähele teisigi imelikke märke. Näiteks lapse tuju muutus pealtnäha põhjuseta: ühel hetkel võis ta laginal naerda, järgmisel nutta röökida.

Millest Pere ja Kodu mainumbris veel juttu, vaata SIIT!

Täpselt sama ettearvamatult — kord laginal naerdes, siis röökima hakates — käitub Siret (5,5) praegugi, kui temal ja ta emal Merjel (35) külas olen. Kui Merje ligi kuus aastat tagasi emaks sai, polnud tal aimugi, mida täpselt tähendab see, kas laps teda jäljendada oskab ja kas neil silmside tekib. “Kui psühholoog neid küsimusi küsis, vastasin, et vist ikka oskab jäljendada ja silmside on justkui ka,” meenutab ta. 

Merje esimene rasedus kulges muretult, kõik analüüsid ja ultrahelid olid korras. Sünnitus oli aga pikk ja keeruline — 30 tundi metsikuid valusid. Lootevesi oli roheline, nabanöör lapsel ümber kaela. Beebile anti pärast sündi lisahapnikku. 

Lootusetult sassis oli Sireti uni. Tütre magamapanekust kujunes perele ellujäämiskursus mitmeks aastaks. Kui Siret beebi oli, õõtsus Merje päevade ja ööde viisi, laps süles, mööda tuba ringi, et tütar tukastaks. Kui ta lõpuks uinus, piisas vaiksest kõbinast, et ta silmad uuesti pärani oleksid. Uneprobleemide kõrval nägi Merje tütre kasvades teisigi imelikke märke.