Loe, millest Pere ja Kodu märtsinumbris veel kirjutame SIIT

Põhjuseks on enamasti mõni lihtlabane kaisuloom või mõttetu kummirõngas, mida nad on vaateaknal märganud ja kohe omaks pidama hakanud. Minul on aga loll põhimõte laste kapriisidele mitte alluda. Tütar pistab uut nukku silmates hoobilt kriiskama ning poiss viskub põrandale pikali, tekitades minus abitus- ja piinlikkustunde. Nõnda ma seal seisan ja pean lisaks laste raevule möödujate vihaga tegelema.