Öised seiklused väikelastega
Sageli ei piisa ka sellest, kui on käidud vannis, pestud hambad, loetud unejuttu ja lamp kustu pandud – trall kestab ikka edasi. Lapsed ei taha või ei oska uinuda. Mis võiks aidata?
Kadri (29) ja Janek Busch (31) teavad hästi, et kahe väikelapse magamapanek ja nende unerežiimi paikaloksutamine võib olla paras väljakutse. Nelja-aastast Sebastiani ja kaheaastast Samueli on vanemad püüdnud algusest peale harjutada ühtse unegraafikuga. “Nii päeval kui õhtul lähevad nad ühel ja samal ajal magama ning ärkavad samuti enamasti koos, üksteist äratades. Nii on ka minul lihtsam ja ma tean, et iga päev kindlatel kellaaegadel saan oma asjadega tegeleda ja veidi puhata,” räägib Kadri.
Kui lapsed on vähe või halvasti maganud, on nad ema sõnul nõudlikumad ja torisevad rohkem. “Kui nad ei saa piisavalt unetunde, on õhtul neid väga raske taltsutada. Seepärast me väga järeleandmisi ei tee ning lõunauni on meie poistel olulisel kohal.” Pärast unejuttu kustutavad vanemad tule ja sulgevad ukse – see ei tohi kunagi lahti jääda. “Sebastian kardab, et metsloomad võivad meie koju tulla. Samuel jääb enamasti kohe magama, aga vanema pojaga pean veel natuke jutustama, teda kaissu võtma või silitama, kuni ka tema uinub,” kõneleb Kadri. Nii päeval kui õhtul jäävad lapsed üsna ruttu unne.
Väikelastega on Kadri sõnul väga oluline rutiin ehk kindlatel aegadel magamapanek, samuti ülestõusmine. “Poisid asjatavad koos isaga väga palju koduõues ning oleme aru saanud, et mida rohkem aega nad päeval värskes õhus veedavad, seda paremini nad ka magavad.”
Katkendlik ööuni
Kõige väsitavam kahe väikelapsega on aga trall, mis läheb lahti öösel. “Ma rändan kolme voodi vahet, tihtipeale ei mäleta hommikul, kuidas ma ühe või teise poisi kaissu jõudsin,” räägib Kadri. Lapsed ärkavad öö jooksul mitu korda ja kutsuvad ema enda juurde. “Lähen ühte lohutama ja uinun tema voodis, mingi hetk olen juba teise poisi voodis ning hommikul oleme vahel kõik neljakesi meie magamistoas,” kirjeldab Kadri tavalist öist stsenaariumi.
