Martin jäi ema küsimuse peale mõttesse. Tõmbas kinda käest ja katsus kasetüve karedat kobrutavat koort. Maapinna lähedalt oli see tume, lausa must ja kõva ning otsekui lainetas. Kõrgemalt paistis kasekoor valge, väheste tumedamate laikudega. Silitades pehme nagu viigipüksid.

“Ma arvan, et kõige tähtsam on valida õige puu.”

“Õigus, see on väga oluline,” vastas ema. “Mida sa selle õige puu all silmas pead?”

“Et ei hakataks kuusepuusse puurima, sest siis saab ainult kleepuvat vaiku.” Martin naeratas võidukalt oma nalja peale.

Naer nakatas ka ema. “Põhimõtteliselt on see tõsi, sest joodavat puumahla saab vaid lehtpuudest. Meie maal vahtrast ja kasest.”

Ema astus mõne sammu toalae kõrguse ja vanaisa pöidla jämeduse kasekese juurde, võttis pihuga selle ümbert kinni ja küsis: “Kas see on mahla jaoks õige puu?”

“Liiga peenike, raske puurida,” vastas Martin.