Katharina Vestre

“Esimene saladus”

Kirjastus Tänapäev, 137 lk

See raamat sobib lugemiseks nii täis­kasvanuile kui ka koolilastele, kes tunnevad huvi, kuidas inimene ikkagi siia ilma sünnib, kuidas areneb ja küpseb. Kindlasti võiksid raamatut lugeda lapseootel naised. Siin ei kirjutata rangelt: “loote kopsud on arengujärgus”, “on tunda liigutusi”, vaid jagatakse infot sõbralikus ja selges keeles ning üksikasjalikult. Mina näiteks polnud varem lugenud raamatut, kus räägitaks, et 13. rasedusnädalal tekib lootel igas minutis 200 000 uut närvirakku ja neile on abiks teised erilised rakud – gliirakud. Samas peatükis on kirjeldatud koolilapsele arusaadavas keeles, kuidas närviimpulsid edasi kanduvad ja mida kujutavad endast aksonid.

Lugu on haarav, loe nagu põnevusromaani! Ometi kirjeldab autor anatoomiat ja inimese keha toimimist. Olen kindel, et vähe on neid peresid, kus ema ja isa oskaksid paremini seletada, kuidas lapsed siia ilma sünnivad. Võimalik, et nii mõnigi koolilaps saab raamatut lugedes tõuke õppida tulevikus geeni­teadlaseks või neuroloogiks.

Halloween’i puhul

“Üks koll läks ükskord kooli”

Kirjastus Tänapäev, 207 lk

Oktoober on halloween’i-kuu ja võtke heaks või pange pahaks, lastele meeldib õuduste õhtut tähistada. Neile meeldivad ka hirmujutud. Kui arvate, et neid lastele lugeda ei tohiks, mõelge korra järele. Mõelge muinasjuttudele, mida ise lapsepõlves kuulsite. Tegelikult on ju need kõik (peaaegu) hirmsad või isegi väga hirmsad. Vene muinasjuttudes on nõiad ja lohed, prantslastel hiiglased ja Sinihabe, iirlastel kurjad härjapõlvlased, eestlastel ahjualused ja libahundid. Jubedad jutud lõpevad aga alati õnnelikult – paha saab teenitud palga. Selle raamatu kaante vahele on pandud laste enda loodud muinasjutud. Kõigil neil pole helget lõppu ja hirm võibki õhku jääda. Sestap oleks hea lugeda neid koos lapsega ning hiljem nende üle arutleda. Emal-isal on kindlasti huvitav tutvuda praeguste laste hirmudega. Ühtlasi saab mõelda, missuguse taktikaga hirm seljatada, kui see peaks vajalikuks osutuma.