Oleme külas Roosoja talus, sest kahte Taavi tallu korraga ei jõua. Ja pole vajagi, Kivistike noorpere kodu ongi Roosoja talu. Roogojal elavad Taavi ema ja endine naine. Kuidas mehel selline mitme talu pidamine välja kujunes? See on keeruline ja mõnevõrra valus lugu.

Laadal sündinud armastus

Kui Christi ja Taavi 12 aastat tagasi laadal kohtusid – Christi müüs seal roosiistikuid, Taavi viinamarjade ja elulõngade omi –, oli mõlemal juba pere. Christi elas Raplamaal koos viieaastase tütre Carmeni ja tema isaga ning kasvatas roose. Taavi oli aga Kivistike kuulsa aednike-agronoomide suguvõsa järeltulijana pikka aega Kose külje all Karla külas Roogoja talus viinamarju ja elulõngu kasvatanud. Temagi oli abielus ning peres kasvasid tollal teismeline tütar Agnes (25) ja poeg Andres (27).

Laadal kohtumine sai kahele aiandushuvilisele saatuslikuks – armunooled hakkasid lendama kahe maakonna vahel nii, et mõnigi säde võinuks tulekahju tekitada. Õnneks seda ei juhtunud, sest aasta pärast kolis Christi koos tütre ja kahe bernhardiiniga Raplamaalt ära Kose valda, kus tema ja Taavi esimeseks ühiseks koduks sai Taavi vanaema korter.

Kooselu algus oli kõigile osa­pooltele keeruline. “Mul oli kodukandis Raplamaal maatükk, kuhu tahtsin maja ehitama hakata, Kose kandis ei tundnud ma kedagi. Ja kuna me Taaviga mõlemad olime teisel ringil, vajasid sugulased aega, et aktsepteerida Taavi otsust võtta uus kaasa, samas kui ta endine abikaasa jäi mehe vanematekoju edasi elama,” meenutab Christi.

Päevaga maja püsti

Õnneks suhted laabusid ning Christi ja Taavi rajasid Roogoja talumaadele, kus enne oli olnud suur õunaaed, uue kodu – Roosoja talu. Mis nimi oleks Roogoja naaber­talule ikka paremini sobinud, kui aiandust õppinud perenaine on väiksest saati sirgunud rooside keskel.

Kõigepealt kerkisid maatükile kasvuhooned ja loodi väike roosiaed, siis panid töömehed ühe päevaga püsti kokkupandava kodumaja – 10 aastat tagasi novembris, kui Eestis möllas võimas lumetorm. Samal ajal sündis pesamuna Elis.