Sujuv algus esimeses klassis

Kuigi lapsuke on kooliminekust õhinas, siis ise, hirmuhigi otsa ees, võid mõelda hoopis, kuidas ta liikluses hakkama saab või mida ta üksi kodus teeb.

Lapse, eriti esiklapse kooliminek tundub vanematele tihti keeruline. Kuid pole olemas väljapääsmatuid olukordi. Lahendused kõige põletavamatele muredele leidsime koostöös Saue gümnaasiumi algklasside õpetaja Maret Brobergiga.

Liiklus

• Esimesel nädalal-kahel võiks last kooli saata. Koolitee tuleks koos läbi kõndida või sõita, juhul kui laps peab hiljem ise bussiga käima. Pöörake lapse tähelepanu kooliteel asuvale – tänavasildid, majad ja ümbrus –, et tal oleks üksi käies pidepunkte ning ta saaks oma asukohas kindel olla.
• Tehke selgeks või korrake üle põhilised liikluseeskirjad: kuidas teed ületada, kuidas autotee ääres käia ja muu selline.

Koolilapse päev

• Üksi kodus olemine. See oleneb lapsest, iga vanem tunneb oma last kõige paremini. Iseseisvust võiks harjutada juba enne kooli algust. Näiteks jätta laps tunniks-kaheks iseseisvalt koju, õpetada talle telefoni kasutamist, panna nähtavale kohale kirja vajalikud telefoninumbrid. Lisaks vanemate numbritele ka vanemate õdede-vendade, tädide-onude või vanavanemate numbrid, kelle poole laps vajadusel pöörduda saab.
• Leppige kokku lapse tegevused kodus pärast kooli ja enne vanemate tulekut. Koostage koos lapsega päevaplaan. Millal on aeg ärgata, õppida, süüa, puhata, magama minna. Lubage lapsel järk-järgult vastutada ja iseseisvuda.
• Õhtuses vahetuses käiva lapse päeva sisustamiseks uurige, kas mõni klubi pakub huviringe ka hommikupoolsel ajal. Koolipäev algab õhtuses vahetuses tavaliselt kell 11–12. Hommikune aeg võiks olla lapsele kordamiseks, kuigi õhtul peaks ikkagi koos õppima ja asjad pakkima. Saab ka nii, et õhtul arutate kodused tööd läbi, kuid nende tegemine jääb talle hommikuks.
• Esimestel koolipäevadel rääkige lapsega põhjalikult läbi (kasvõi teel kooli bussis või autos), mis juhtuma hakkab: kõigepealt vahetad garderoobis jalanõud; siis lähed klassi, kuhu tuleb ka õpetaja, ja algab tund; siis tuleb vahetund; ja siis ühel hetkel tuleb söögivahetund, kus te kõik lähete sööklasse sööma... Ja nii edasi kuni kojuminekuni välja. Sest muidu võib juhtuda, et väike inimene ei märkagi näiteks sööma minna ja kannatab terve päev tühja kõhtu.

Söömine

• Laps peab kindlasti hommikul enne kooliminekut midagi sööma. Tihti küsivad õpilased juba esimese tunni lõpus, millal söögivahetund algab. Lisaks on väga raske keskenduda, kui miski sind segab – näiteks tühi kõht.
• Esimese klassi lapsed saavad koolis sooja toitu tavaliselt kella 9.20–10. Kui vähegi võimalik, võiks soe toit olla ka pere õhtulaual. Vahepealsel ajal peab laps ise hakkama saama.