Kristina: Lapsed sündisid 6. oktoobril. Augusti lõpus tegin tantsulaagris veel kaasa, isegi septembris andsin tunde, võibolla mitte nii aktiivselt ette näidates, aga ikkagi. Õnneks on mul tantsukoolis üks treener veel – Baile Orb, kes õpetab standard­tantse. Ning enda õpilastest on tekkinud abistajad, kes tahavad kunagi treeneriks saada. Abikäsi on ikka siit-sealt võtta.

Kuidas hetkel tööga lood on?

Kristina: Käin iga päev umbes kolm tundi järjest trenne andmas. Vahel ka nii, et teen kolm tundi ära, siis tulen koju lapsi söötma ning lähen tagasi. Trennid on esmaspäevast reedeni,­ nädala­vahetustel on võistlused. Võistlusi olen jõudnud küll veidi vaatama, aga kohtunikuks pole veel käinud.

Kas lapsed on sinu trennis olles issiga?

Kristina: Meil sellist varianti ei ole, et vanaema-vanaisa saaks hoidma tulla. Minu vanemad elavad Tartus ja Andro ema elab Šveitsis. Peame ise hakkama saama. Otsustasime, et hoopis Andro jääb vanemapuhkusele. Nii et oleme mõlemad kodus (kui ma parajasti trenni ei anna). Kaksikutega poleks vist teisiti ette kujutanudki.

Selle võrra on elu märksa rahulikum?