Toimetus soovitab
Nii, nagu endale meeldib
Aastatega üha rohkem teevad jõulukaunistused rõõmu. Alustame varakult. Lastega toome kuuse juba 1. detsembril, vahel ka 1. advendil. Meil on muidugi mõnus, sest linnakorteri 2ruutmeetrine rõdu on selleks lausa loodud, seal seisab kuusk kasvõi pool aastat värske ja kraps. Siis kraamime välja kõik aastatega kogunenud ehted ja küünlad ja kaunistused ja küünlajalad. Ja riputame KÕIK üles, täiesti häbitult. Kuusetulesid sai eelmisel aastal ostetud terve ports ja kõikides värvitoonides, pandud need kogu korterisse jaiali, laste voodite külge ja seinale ja akende ette. Ja neid pole raatsinud maha võttagi. Suvel nad lihtsalt ei põle. Niisiis ei aja me taga Pinteresti maitsekust, et elu oleks toon toonis ja leebelt kaunis. Jõulukuul elame lihtsalt keset eklektilist kulla- ja tuledesära. Küünlad põlevad kogu aeg ja igal pool. Pimedal ajal elame oma elu täis valgust ja lusti.
Hele-Mai
Võta hetk unistamiseks!
Olen lapsest saadik vana-aastaõhtul joonistanud paberile oma uue aasta unistused. Teismeeas hakkasin neid kirja panema. Mitte selleks, et paberile pandut kogu aeg silme ees hoida, vaid – ma pistsin soovide-eesmärkidega paberi ümbrikusse, et see alles järgmisel vana-aastaõhtul avada. Tore on olnud hiljem ümbrikku avades tõdeda, et suurem osa eesmärke on täidetud ja unistusi täitunud. Küllap mõtleb inimene eesmärki või unistust kirja pannes selle enda jaoks hästi läbi ning hakkabki alateadlikult selle poole liikuma.
Nüüd otsustasime perega, et seekord paneme vana-aastaõhtul oma unistused-soovid-eesmärgid paberile kõik koos. Et see lastele mängulisem oleks, teeme ühise suure kollaaži ajakirjapiltidest, fotodest ja postkaartidest, kleepides meie unistused kokku suurele kartongile. Raam ümber ja uue aasta soovidega seinapilt ongi valmis! Lisaks on see tore traditsioon, tänu sellele saame arutada läbi oma pere väärtused ja ühised soovid.
