Uskumatult rahulik Franz

Perekond Tsahknad on läbinud sõna otseses mõttes suure puhastustule ning naudivad nüüd neljandat kuud beebiidülli pesamunaga.

Milline oli beebiootusaeg?

Anna-Greta: Eelmistest rasedustest oli nii kaua möödas, et muretsesin seekord natukene rohkem – aastaid ju ka omajagu, 38. Tegelikult läks kõik rahulikult ja pea märkamatult. Pesamuna sündis kevadel, sügisel sõlmisin eri mandritel klientidega lepinguid ja tegin metsameestele koolitusi.

Kuidas sünnitus läks?

Anna-Greta: Sünnitus kutsuti esile, kuna sünnitegevus ei alanud õigel ajal. Nabanöör oli beebil ümber jala ja see takistas välja­tulekut. Tänu ämmaemandale, kes oli meiega juba varem, tundsime end aga kindlalt.

Miks oli oluline, et Margus juures oleks?

Margus: Päris paljud mehed kardavad sünnitust, ent tegelikult ühendab see beebiga ja ka paari omavahel. Isa ei pea ju sünnitama või ämmaemandat mängima, vaid naisele silma vaatama, toetama. Soovitan seda kõigile meestele. Isegi kolmanda lapse puhul on tunne nii võimas.

Anna-Greta: Mehest on sünnitusel palju abi. Puudutusel on ju ka valu leevendav toime: ütlesin Margusele väga selgelt, et paita siit või sealt.

Margus: Abi oli sellestki, et olin DJ. Kuna meil kõrvalpalatis üks naine karjus nagu ratta peal ja Anna-Greta juba valutas, panin tahvlist muusikat. Franz sündiski nii, et Amy Winehouse’i “Valerie” oli põhjas.

Missugune elu pärast beebi sündi välja nägi?

Anna-Greta: Füüsiline taastumine oli seekord väga kiire. Olime 24 tundi haiglas ja tulime koju. Kuna Margusel oli töökoormus võrreldes möödunud aastaga kümme korda vähenenud, saime rahulikult sisse elada.

Margus: Nagu üks eluetapp oleks lõppenud. Eelmine aasta oli väga raske – meie maja põles, olid mõned minutid, kui kartsin juba, et poeg on sisse jäänud. Õnneks olid kõik terved, aga kodu meil ei olnud ja elasime aasta ajutisel pinnal. Sellele eelnes äärmiselt intensiivne tööperiood, mille mõju oli tunda ka vanemate laste peal. Võtsingi siis ette ning tegelesin neile kindlustunde andmise ja nende õpitulemustega. Olukord oli hästi sümboolne – kõik lõppes suure tulega. Beebi sünd oli nagu uus algus, tulime kriisist välja ja stabiilsusesse tagasi.

Mismoodi vanemad lapsed venna vastu võtsid?

Margus: Nad olid alguses pisut skeptilised, kuid lõpuks oli positiivseid asju ikka rohkem. Artur oli kohe päri, et ta ei pea enam olema kõige noorem. Ta oli üldse väga praktiline – oli kuskilt lugenud, et kui on kolm last, saab 500 eurot. Margaret ütles, et kui sünnib poeg, on kõik fine, ta on siis ainuke tüdruk.

Kuidas Franz nime sai?

Anna-Greta: Lapsed olid need, kes pakkusid meil kodus beebi sugu ja nimesid. Nimekonkurss kestis päris kaua.