Uue elatisabi A ja B
Seaduse vastuvõtmise ajal nimetati uut lahendust elatisabifondiks. Sotsiaalministeeriumi nõunik Liisa-Lotta Raag täpsustab, et tegu ei ole siiski klassikalise fondiga, vaid elatisabi rahastatakse riigieelarvest sarnaselt kõigi teiste peretoetustega. Erinevus on aga selles, et riik nõuab elatisabina makstud summa võlgnikult tagasi.
Keda toetab uus elatisabi?
Elatisabi toetab nende laste paremat toimetulekut, kelle vanem või vanemad talle ülalpidamist ei taga – et ka nende laste põhivajadused oleksid kaetud ja nad ei peaks kõrvale jääma näiteks huviringidest, klassiekskursioonidest jne.
Elatisabi makstakse alaealisele lapsele, samuti lapsele, kes kuni 21aastaseks saamiseni jätkab õpinguid põhi-, kesk- või kõrgkoolis või kutseõppes. Lapse 21aastaseks saamiseni makstakse elatisabi vaid siis, kui kohus on oma otsuses elatise selle ajani välja mõistnud.
Elatisabi saab taotleda nii lapse vanem kui ka eestkostja. Elatisabi maksmisega ei võta riik enda kanda teise vanema kohustust, küll aga tagab selle, et teatud summa jõuab lapseni regulaarselt, samuti leevendab lapsi kasvatava vanema koormust elatise sissenõudmisel.
Elatisabi skeem näeb ette kohtumenetlusaegse ja täitemenetlusaegse elatisabi. Kui seni on last kasvataval vanemal olnud võimalik saada elatisabi vaid kohtumenetlust alustades, siis nüüd on seda võimalik saada ka olukorras, kus kohtulahend on jõustunud ja täitemenetlus algatatud, ent teine vanem pole sellegipoolest hakanud oma kohustust täitma.
Kui suur on riigipoolne elatisabi?
Elatisabi on ühes kuus võimalik saada kuni 100 eurot ühe lapse kohta, kuid kui kohtuotsusega määratud elatis on sellest väiksem summa, siis on riigipoolset elatisabi võimalik saada samas ulatuses.
Kui võlgnikust lapsevanem maksab kuu jooksul osa elatisest ise, väheneb elatisabi suurus selle summa jagu. Näiteks kui kohtuotsusega väljamõistetud elatis on 150 eurot ning võlgnik maksab kuus elatist 20 eurot, maksab riik elatisabi 80 eurot.