Vaata, et sa teda ära ei hellita!
Tittede ärahellitamine tundub olevat üks suuremaid probleeme ja hirme, millega noorel lapsevanemal tuleb silmitsi seista. Sest see on ju täielik õudus, kui beebi ainult kaisus magama jääb või iga piuksu peale sülle võetakse! Seitseteist aastat tagasi esimest korda emaks saades püüdsin ma teha kõik nii, nagu kombeks on. Aga ega see alati väga hästi õnnestunud ja nii juhtuski, et Sonja uinus ainult süles kiigutades ja magas meie kaisus. Pärast netis surfamist ja mõnda etteheitvat pilku tutvusringkonnast tundus mulle, et kõik ülejäänud maailma lapsed magavad kenasti terve öö oma voodis ja ainus väljapääs sellest piinlikust olukorrast on unekool. Pole mõtet seda ebainimlikku protseduuri täpsemalt lahti kirjutada, aga magamistoast kostvate häälte järgi võinuks arvata, et seal on üles pandud keskaegsed piinariistad. Igatahes lõppes see katsetus täieliku fiaskoga – nuttis laps ja nutsin mina, magama ei jäänud kumbki. Lubasin pisarsilmi ennast näost siniseks röökinud lapsele, et ma ei piina teda niisuguse jubedusega enam mitte kunagi. Ja pidasin sellest lubadusest kinni ka järgmiste laste puhul. Kui tahavad, magavad oma voodis, aga kui mitte, siis võivad vabalt kaisus laiutada. Elu on näidanud, et varem või hiljem otsustavad nad ise lõplikult oma tuppa ära kolida.