Üleüldse ei ole ma kasvatustöös suurem asi distsipliinist kinnipidaja ja lasen beebil endale korralikult pähe istuda. Näiteks ei kannata ma üldse laste nuttu ja olen valmis selle peatamiseks kas või nahast välja pugema. Mõni ütleb, et laps peabki vahepeal karjuma, sest nii arenevad kopsud, aga mina seda millegipärast ei usu. Nii peaks ju titena palju kisanud inimestel olema väga tugevad kopsud, rahulikumad tüübid aga kannatama pideva õhupuuduse käes. Ja pealegi – ise ju ka päris niisama ei nuta. Isegi kui kõht on täis ja tagumik kuiv, võib lihtsalt paha tuju olla. Ja paha tujuga ootavad lohutust nii suured kui ka väikesed.