Väikesed vimkad

Nagu ütleb Eesti vanasõna: kes hiljem naerab, naerab paremini. Ja tavaliselt on see hilisem naerja beebi.

Ükskõik kui põhjalikke plaane sa enda peas ka ei teeks, laps suudab need mängleva kergusega nullida. Olin siiani rõõmustanud, et meie beebi on väga tubli, vanematega arvestav magaja, kes ainult korra öö jooksul sööb ning hommikul alles üheksa paiku silmad avab. Kiitsin teda vanaemadele ja uhkustasin sõbrannade ees, et magamata ööd on meile täiesti tundmatu mõiste! Ja paistab, et neljakuune Magda sai kiidulaulust haisu ninna ja otsustas mind tagasi maa peale tuua. Viimaste nädalate põhjal võinuks arvata, et ta on võtnud eesmärgiks sumoga tegelema hakata, sest ta sõi ja nügis mind käte ja jalgadega öö läbi.

Kuna olukord oli mulle uudne, püüdsin leida lapse äkilise režiimimuutuse kohta infot ning sattusin artiklile, milles räägiti nelja­kuuste laste une­regressioonist. Tuleb välja, et selles vanuses olevat üsna tavaline, et muidu hästi magavad beebid muutuvad üleöö voodis vähkrevateks ja vigisevateks ussikesteks, kes enne magama ei jää, kui on vanemad korralikult üles äratanud. Ühtlasi selgus artiklist, et vaatamata uuringutele ei tea päris täpselt keegi, miks see nii on ja kuidas laps uuesti hästi magama saada. Tagatipuks hoiatati veel 8kuuse, 1aastase ja 1,5aastase lapse uneregressiooni eest. Kõlab hästi, kas pole? Õnneks on mul kodus vähemalt korralik mokakann, millega endale päevas mitu tassi kanget kohvi valmistada saan. Nii ma siis elasin terve päeva kerges uduvines, süda kohvist kloppimas.

Kuigi isegi teadlased ei jõudnud oma uuringutega põhjapanevate otsusteni, analüüsisin siiski ka ise, kas oleme päevakava kuidagi muutnud, et laps ei suuda enam öösel rahulikult magada. Ehk on hambad juba tulekul? Võib-olla häirib teda niiske mähe? Äkki pigistab uus pidžaama? Kas täiskuu võib ka lapsed hulluks ajada? Või püüab ta tõesti meile oma virinaga mingit kosmilist sõnumit edastada? Nii palju küsimusi, kuid nii vähe lahendusi! Jõudsin vaevalt muret kurtma hakata, kui järgmisel ööl äratati mind vaikse puhinaga alles kell 4. Hüvasti, uneregressioon! Magda magas järjest 7 tundi ärkamata! Nii äkitselt, kui unetud ööd saabusid, need ka möödusid.