Unsplash
Lapsed ja ekraanid on vaieldamatult üks tulisemaid vaidlusteemasid, mis vanemate omavahelistest vestlustest läbi jookseb. Ekraaniaeg on ühtlasi üheks suurimaks süütunde allikaks, kuna ilma multifilmide abita laste kasvatamine on otsekui ainuõige vanemluse vorm ja tohutult ebapopulaarne on tunnistada, et istutame aeg-ajalt oma lapsed nutitelefoni, tahvelarvuti või teleri seltsi, et saaks natukenegi puhata, koristada või õhtusööki valmistada.

Siiani üldlevinud arvamuse kohaselt tohib 2-5-aastastele võimaldada teleri vaatamist üksnes tunnike päevas ning alla 2-aastased ei tohiks ainsatki kuvarit silmitseda. Nüüd on aga Suurbritannia lastearstid jõudnud oma Ameerika kolleegidest risti vastupidisele järeldusele ning tulnud lagedale teooriaga, mis meeldib tõenäoliselt kõigile vanematele, kes teavad liigagi hästi peast, mis on kõigi Põrsas Peppa sõprade või Džungliässade nimed. Kuningliku Pediaatriakolledži ja ühingu Child Health koostööst sündinud uuring paljastas, et võimatu on kehtestada üldisi eakohase ekraaniaja soovitusi, kuna ekraanide vaatamine soovituslikust ajast kauem pole iseenesest kahjulik.

Erinevalt ameeriklaste teooriast on vaja mitmesuguste meediavahendite tarbimise otstarvet hinnata hoopis individuaalselt, võttes arvesse lapse vanust, tema isiklikku vajadust ning perekonnale olulisi tegevusi nagu omavaheline suhtlus, trenn ja uni. Kui ekraanidele kuluv aeg eelpool mainitud tegevuste olulisust lapse jaoks ei vähenda, on kõik korras. Kui midagi jääb aga liigse tahvelarvuti, nutitelefoni või teleri vaatamise tõttu tegemata, tuleb lapse heaolu silmas pidades asuda tema ekraaniharjumusi muutma.

Kuningliku Pediaatriakolledži õppejõu dr. Max Davie hinnangul tuleb lasta vanematel endil hinnata, millised on iga pere vajadused ja reeglid. “Kuigi on mitmeid seoseid kehvema füüsilise ning vaimse tervise, unetuse ning rohke ekraaniaja vahel, ei saa me kindlad olla, et see on ainus faktor, mis tervist mõjutab. Tähtis on võtta asja mõistusega, kõike üle reguleerimata. Kui teil polegi televiisorit, on ka see täiesti normaalne. Kui aga laps vaatab päevas televiisorit 35 minutit kauem kui seni soovitatud norm sätestas, ei juhtu samuti midagi,” nendib dr. Davie.

Kuna lastekasvatuses puuduvad reeglid, mis kehtiks ühtmoodi kõigile lapsevanematele ja lastele, on Northwesterni Ülikooli meditsiiniteaduskonna kliinilise pediaatria spetsialisti Scott Goldsteini sõnul oluline hoida end pigem kursis sellega, mida lapsed ekraanidelt jälgivad. “Kui veedate terve õhtu näiteks dokumentaalsarja “Planeet Maa” seltsis, on see tunduvalt intelligentsem tegevus kui vaadata tundide kaupa Youtube’i videosid sellest, kuidas influencerid karpidest asju lahti pakivad. Probleem peitub mitte aja kestuses, vaid selle otstarbekas kasutuses,” leiab Goldstein.

Allikas: Motherly