Scanpix/PantherMedia
Väikelaste puhul, kes ei suuda oma emotsioone veel kontrollida, on mõningased vihahood sama tavalised kui ootamatud hellusepuhangudki. Sa isegi ju vihastad vahel nii, et silme eest must ja seega ei saa paha tuju väikeselegi pahaks panna. Mis aga siis, kui laps piirid ületab?

Viha ja agressioon muutuvad mudilaste puhul probleemiks siis, kui nad hakkavad seda füüsiliselt teiste peal välja elama ja vanematele või mängukaaslastele haiget tegema.

Siis peaksid kindlasti ja kiiremas korras vahele astuma ning esiteks põhjuse välja selgitama ja teiseks andma endast parima, et löömine ja kaklemine ei saaks su lapsele harjumuseks.

Laste agressiivsusel on tavaliselt kolm põhjust: kõige tavalisem neist on frustratsioon, teine on tähelepanuvajadus ja kolmas põhjus on see, et keegi tükib tema territiooriumile.

Frustratsiooni tekitab näiteks see, kui põnnil on käsil tema jaoks huvitav tegevus ning tahaks edasi mängida, aga miski või keegi takistab teda või kui ta ei saa, mida ta tahab. Tähelepanuvajadusest põhjustatud agressiivsus lööb välja siis, kui mõni teine laps, täiskasvanu või isegi lemmikloom saab temast rohkem tähelepanu või sa ignoreerid teda just siis, kui tal sind vaja on. Vanemad lapsed kasutavad seda võtet siis, kui nad on nii unarusse jäetud, et nad valivad pigem pahandamise kui selle, et sa neid üldse ei märka.

Territooriumi asuvad lapsed kaitsma siis, kui nad mängivad omaette, näiteks lasevad liumeäest alla ja teine laps tahab samuti liumäele lustima tulla. Kui laps ei ole jagamise meeleolus, võib ta sissetungijale seepeale virutada.


1. Jälgi, mis vihahooge põhjustab

Püüa välja selgitada, mis su lapse agressiivseks muudab. Kas see on tähelepanuvajadus või territoriaalne sõda? Kas ta lööb, kui tahab midagi saada või on üleväsinud? Kui suudad põhjusele jälile jõuda, on sul lihtsam vihapurset ennetada.

2. Jälgi ka oma reaktsiooni

Laps õpib läbi eeskuju. Vanem, kes ise probleeme vägivallaga lahendab, õpetab lapselegi, et kätega asjade selgeks tegemine on õige. Kui sina lööd last, lööb tema sind vastu ja läheb ka teistele lastele kallale.

3. Õpeta, mis on õige ja mis vale

Lastega tuleb konfliktisituatsioonid läbi arutada ning koos võimalik parim lahendus leida. Neile tuleb rahulikult selgitada, miks löömine ja hammustamine ei ole lubatud: see teeb teisele haiget ja teised lapsed ei taha siis temaga enam mängida.

4. Pööra tähelepanu ja jaga hellust

Kõik lapsed vajavd tähelepanu ja armastust, kuid eriti vanemad lapsed, kelle tähelepanu röövivad ära nooremad õed-vennad. Neil on väga raske mõista, miks väike beebi saab sülle ja miks emme beebi kisa peale jookseb, aga temast väljagi ei tee. Seetõttu võivad nad tunda end hüljatuna ja üksikuna ning hakata lollusi tegema ainult selleks, et sa neid korrakski vaataksid. Võta iga päev aega ka suurema lapse jaoks ja pühendu ainult talle. Sama pead tegema ka siis, kui sul on ainult üks laps, aga tema on hakanud kaklema - järelikult jääb tal millestki puudu!

5. Piira telerivaatamist

Mida rohkem on lapsel ligipääsu vägivaldsetele multikatele ja filmidele, seda tõenäolisemalt proovib ta kods telerist nähtut järele teha. Vägivaldsed videomängud avaldavad samuti mõju. Ja tegelikult muudab lapse närviliseks ükskõik milline ekraan, kui seda on liiga palju. Mida vähem aega laps erinevate ekraanide seltsis veedab, seda rohkem saab ta tegeleda päris mängude, sõprade, õues olemise, raamatute lugemise, joonistamise jms sellisega, mis õpetavad, arendavad ja rahustavad.

6. Jälgi, mida lapse sõbrad teevad

Lapsed õpivad ka sõprade eeskuju kaudu. Kui laps näeb, et tema sõber haugub vanematele vastu või lööb ja hammustab, võib ta seda ise ka proovida. Võib juhtuda, et jutt sellisel puhul ei aita ning sellele sõprusele tuleb lõpp teha.

7. Anna hoiatusi

Kõik lapsed saavad vihaseks, kui sa nad ette hoiatamata keset põnevat mängu minema viid või segad. Anna talle alati teada, millal peate ära minema ehk millal mäng lõpeb, näiteks: „Kallis, me hakkame poole tunni pärast koju minema, selleks ajaks palun lõpetage oma mäng ära!" Siis ta teab, et peagi ongi minek ja see ei tule talle üllatusena.

8. Juhi tähelepanu kõrvale

Lapsed väsivad ja tüdinevad mängudest ja tegevustest üsna kiiresti ning võivad siis kurjaks muutuda. Siis peaksid kohe reageerima ja ta tähelepanu kõrvale juhtima või uue tegevuse leidma. Eriti kiiresti saavad mudilased vihaseks siis, kui nad peavad tegema midagi, mis on nende jaoks keeruline. Julgusta ja innusta ja ole valmis alternatiive välja pakkuma.

9. Õpeta oma tundeid sõnadesse panema

Mida rohkem sa oma lapsega räägid, seda kiiremini ja paremini õpib ka tema ennast väljendama ja valib käte asemel rääkimiseks peagi sõnad. Õpeta talle, kuidas oma tundeid väljendada, näiteks „ma olen vihane, sest õde võttis mu mänguasja ära" või „ma olen väga rõõmus, et saame täna vaaema juurde minna". Julgusta väljendama nii häid kui halbu emotsioone.

10. Kiida head käitumist

Positiivse käitumise kiitus on palju efektiivsem kasvatusmeetod kui halva käitumise laitus. Lapsed vajavad kiitust nagu õhku ja mida rohkem nad hea käitumise eest tunnustust saavad, seda rohkem tahavad nad edaspidi veel sama hästi või pareminigi käituda.

Mis kõige tähtsam - alati tuleb vihane ja vägivaldne laps konfliktisituatsioonist kiiresti eemaldada ning ta maha rahustada. Alles siis, kui lapse viha on lahtunud, saab temaga rahulikult rääkida ja talle häid kombeid õpetada. Karjuv ja märatsev laps ei kuule nagunii, mida sa talle seletad, seetõttu püüa ta alati enne maha rahustada, kui õpetussõnu peale lugema hakkad. Hoia oma jutt lühike ja konkreetne: „Teisi lapsi ei lööda, sest löömine teeb haiget!" ja kogu lugu, sest pikka juttu ei jaksa laps kuulata ega meelde jätta.

Allikas: parenting.co.uk