• Väikese lapsega on odav reisida. Kuni kahe aastased maksavad enamasti vaid 10% lennupiletist. Samuti on hotellides lastele soodustused
  • Esimestel eluaastatel (kuni 3) on laps väga kohanemisvõimeline, talle piisab oma vanematest, et ennast hästi tunda. Hiljem on tähtis eakaaslastega mängimine ja võib-olla mõni huvitav tegevus.

Väikese lapsega ei olda veel koolivaheaegadest sõltuv. Saate reisida siis, kui on odavam või ajaliselt sobivam.

Kes lapsega reisile läheb, peab kindlasti tema vajadustega arvestama, tal läheb aega, et uue ümbrusega kohaneda. Samuti on tema une- ja söögiajad väga olulised. Plaani puhkusesse aega, et laps saaks ainult teiega olla ja niisama mängida. Kindlasti ei tohiks see olla teie esimene kaugreis, kuna siis oled ka ise rohkem elevil ja närvis ning laps tunnetab seda kõike, muutudes ebakindlaks. Vaimustunud maailmarändurid võtavad oma lapsed tavaliselt juba väga noores eas kaasa, et nad reisimisega harjuksid.

Lastearstid on reisipalaviku osas skeptilised. Vanemad, kes lastega kaugreisidele lähevad, peavad arvestama järgmiste asjaoludega:

  • Lapsele on reisimine väsitav, eriti veel kaugreisid - pikk lend, ooteajad lennujaamades, palju võõraid inimesi ja ümbritsev, mis ei ole tuttav, teistsugune toit, kliima ning kellaaeg. Kõik see võib last väga palju mõjutada, näiteks vaevlevad nad pärast reisi veel nädalaid unehäiretega.

  • Pidevast kurnatusest tingituna nõrgeneb lapse immuunsüsteem ja ta on haigustele vastuvõtlikum. Tihti ilmneb see kõhuviirusena, mille põhjustajaks on erinevad bakterid, harvemal juhul esineb salmonelloos ja kõhuussid. Beebidel on kombeks ringi roomates endale kõik ettejuhtuv suhu pista, mis viib selleni, et ta puutub talle tundmatute viiruste ja bakteritega kokku, mille vastu eurooplane immuunne ei ole. Sellistel haigusjuhtudel kaotab laps kiiresti mineraale ja vedelikku oma kehast, see võib ohtlikuks muutuda, kuna vanemad alahindavad lapse vedelikuvajadust. Igas apteegis on müügil elektrolüüdipreparaat, millega järglase vedelikupuudust tasakaalustada. Kuid jäta meelde, et tegu on pigem kiire häda abiga ning see ei asenda arsti juurde minekut.


Väikelaste nahk on kümnendiku võrra õhem kui täiskasvanutel ja seetõttu ka õrnem. Kuna lapsel paljunevad rakud tunduvalt kiiremini, siis on beebide iga väiksemgi päevitus nagu põletus, millele ta keha isegi palavikuga reageerida võib.

Iisraeli ja Austraalia uuringud on näidanud, et lapseeas saadud päikesepõletused suurendavad vanemas eas nahavähi riski. Sellepärast peaksid väikelapsed olema võimalikult palju varjus ja kasutama tugevate UV-faktoritega kaitsekreeme. Samuti peavad nad alati t-särki ja kaabut kandma ja suure kuumaga tuleb neile pidevalt juua anda. Kuna suure kuumusega nõrgeneb immuunsüsteem, on kasulik palju puhata, eriti veel keskpäeval, kus päike on kõige intensiivsem.

  • Enne kauge maa reisi pead kindlasti uurima, milliseid vaktsiinisüste on teil vaja. Kindlasti konsulteeri oma lastearstiga, veendumaks, et kõik vajalikud süstid oleks tehtud. Laps, kellel ei ole veel tavalisi vaktsiinegi tehtud, ei tohi sinuga reisile kaasa tulla. Samuti jäta meelde, et vaktsiin üksi ei kaitse kõigi haiguste eest.

  • Troopikaarstid hoiatavad malaaria ohu eest. Isegi kui kannad pidevalt pikki pükse ja pikkade varrukatega pluuse, magad sääsevõrgu all, ei kindlusta see siiski veel mitte nakatumist. Kui laps malaariasse haigestub, on ta elu tõsiselt ohus: malaariat kandvad punased verelibled lahtuvad ja hapnikusisaldus veres langeb, mille tõttu lapse pulss kiireneb ja ta vereringe on pideva koormuse all. Kõige kindlam on kui te väikelapsega reisides lihtsalt neid maid väldite, kus malaariat esineb.