Hoia oma peret ja tea, et desinfitseerimis- ja puhastusvahendite liigkasutamine võib tekitada mürgistusi. Soov koroonaviirus kodust eemale peletada on toonud kaasa kemikaalide mõtlematu kasutamise ja mürgistusjuhtumid. Vaata videot!

Terviseamet tuletab meelde, et nii desinfitseerimisvahendid kui ka kodu puhastamiseks mõeldud tooted on kemikaalid, mille kasutamisel tuleb järgida ohutusnõudeid.

Terviseameti mürgistusteabekeskuse juhi Mare Oderi sõnul on koroonaviiruse tõttu paljudel tekkinud tunne, et pidev desinfitseerimisaine õhku ja pindadele pihustamine hoiab viiruse eemal. „Desinfitseerimisvahend pole imerohi, mis kõik viirused hävitaks — korralik märgkoristus on selleks efektiivsem ja ohutum,” ütles Oder, kelle sõnul on praegu sagenenud desinfitseerimisvahenditest tulenevad mürgistusõnnetused.

Pexels

Desinfitseerimisaine on kemikaal, mis sisaldab kõrges kontsentratsioonis alkoholi, tavaliselt etanooli ja isopropüülalkoholi. Alkohol küll tapab viirused ja bakterid, kuid võib mõtlematul kasutamisel põhjustada organismis mürgistuse. Eriti ohtlik on kemikaali pihustamise tõttu desinfitseerimisaine sisse hingamine, sest limaskestade kahjustus tekib kiirelt ja paranemine on ebameeldiv. Samuti imendub alkohol organismi läbi naha. Seetõttu tuleks pindade puhastamisel eelistada tavalist märgkoristust ning käte pesuks vett ja seepi.

„Kõige parem viis nii kätelt kui ka pindadelt viirus ja muu mustus eemaldada, on vee ja seebiga ning piisavalt nühkides. Puhastamisel võib vastavalt pinnale kasutada ka erinevaid puhastusvahendeid, kuid kindlasti ei tohi kemikaale omavahel segada, sest tulemuseks võib olla teadmata toimega kemikaal või mürgine gaas,” ütles Oder.

Koristamise juures on oluline ka tuulutamine, mis aitab ruumist välja viia nii haigustekitajad kui ka puhastusvahendite aurud. Kui tunnete end peale koristamist või mõne kemikaali kasutamist kehvasti, tuleb nõu saamiseks helistada mürgistusinfoliinile 16662. Sel numbril helistamine on anonüümne ja kohaliku kõne hinnaga. Infoliin töötab kogu aeg.

Kemikaalide kasutamisega kaasnevatest ohtudest räägib siin videos lähemalt terviseameti mürgistusteabekeskuse juht Mare Oder. Igaüks saab end mürgistusohtudega ja mürgistuse esmaabivõtetega kurssi viia veebilehe www.16662.ee abil. Täpsemad juhendid viiruse leviku tõkestamiseks ja ohutuks kodu koristamiseks leiate Terviseameti veebilehelt www.terviseamet.ee/et/uuskoroonaviirus

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • Olulised telefoninumbrid:
    • 1247 – Käitumisjuhised eriolukorras toimetulekuks ja koroonaviirusega seotud küsimustes (24h, tasuta)
    • 1220 – Perearsti nõuandetelefon eesti ja vene keeles, pakub meditsiinialaseid nõuandeid ja konsultatsiooni (24h, tasuta)
    • 53 01 9999 – Välisministeeriumi konsulaarinfo, kui oled välismaal hätta jäänud (24h)
    • 112 – Hädaabinumber kiirabi, pääste ja politsei kutsumiseks (24h, tasuta)
  • COVID-19 sümptomid on sarnased gripi sümptomitele. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused.
  • Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Valitsus kehtestas viiruse kiire leviku tõttu 17. maini eriolukorra. Loe lähemalt, mida see kaasa toob!
  • Pärast välismaalt naasmist peavad nii Eesti elanikud kui ka välisriigi kodanikud olema kaks nädalat isolatsioonis, välja arvatud erandid seoses Baltikumi ja Soomega. Loe lähemalt kriis.ee lehelt!
  • Loe lähemalt koroonaviirusest Terviseameti kodulehelt!