Esimesest neljanda eluaastani — sinu lapse areng

Lapse hingeline areng sõltub paljudest asjadest — lapsest endast, tema lähedaste inimsuhetest, pere eluviisidest ja pühendumisest lapsele. Mida tihedam on side lapse ja tema vanemate vahel, seda lihtsam on märgata ka seda, kui miski lapse arengus ei ole nii, nagu peab. Üks käitumisjoon võib olla ühe lapse puhul normaalne ja mõistetav, kuid teisel märk sellest, et kõik ei ole päris korras.

Esimene ja teine eluaasta

Lähedus- ja turvatunne on lapse teiseks eluaastaks välja kujunenud. Varane iseseisvumine sai alguse juba esimesel eluaastal, mis on otseselt seotud sellega, et laps hakkab kõndima. Liikumise arenemine ja iseseisvus toovadlapsele suurt rõõmu ning rahuldust.

Nüüd on aeg hakata kujundama hügieeniharjumusi. Laps õpib hindama, et puhas ja kuiv olla on hea. Potil käimine harjutab teda oma heaolu kontrollima. See on omaette keeruline protsess, mis nõuab vanematelt kannatlikkust ja eesmärgipõhisust. Laps tuleb võõrutada mähkmest. Laps harjub potiga, kui ta õpib seeläbi oma heaolu kontrollima. Hügieeniharjumuste kujundamine peakski olema ühine rõõm. Tulemus on ühine võit nii lapse kui ka vanemate jaoks.

Arengupsühholoogiliselt on see eluetapp seotud lapse iseseisvumise suurenemise ja uudishimuga, mistõttu laps muutub pisut jonnakaks, kangekaelseks ja trotslikuks. Ühelt poolt vajab ta täiskasvanuid, kes rõõmustavad tema saavutuste ja uute omandatud oskuste üle. Teiselt poolt kaasneb õppimisega siiski hulk ponnistusi, olukordade ümberhindamisi,ja mis kõige olulisem — reegleid.

Lapsevanemad on need, kes määravad reeglid ning kasvatavad lapses järjekindlust. Reegliteta ei õpi laps enesekontrolli ega oma elu üle valitsema. Väga tähtis on olla lapse vastu tähelepanelik. Seda lihtsam on siis märgata ka võimalikke kõrvalekaldeid lapse arengus. Ei maksa olla liiga murelik. Selles vanuses laps oskab end juba väljendada ja küsida ning kõige rohkem vajab ta täiskasvanut, kes teda mõistaks.

Nõuanded vanematele

• Väljenda lapsele oma armastust ja kiindumust. See aitab kujundada läheduse- ja turvatunnet.
• Mõni asi on lapsele raske ja hirmutav, ta vajab toeks mõistvat ning rahulikku täiskasvanut. Oska luua kindlusetunnet ja pakkuda kaitset.
• Tegutse lapse vajadustest lähtuvalt. Sel perioodil kujundatud argipäevaelu rutiin ja päevakava on põhjaks lapse oskustele oma maailma korraldada ning süstematiseerida.
• Jaga oma tundeid lapsega. Üheskoos kogetud rõõm või mure ühendab.
• Õpeta lapsele kõike. Õppimine on tähtis ning lapsele rõõmu ja rahulolu allikas.
• Rõõmusta tema kordaminekute üle.
• Mängi koos lapsega nii palju kui võimalik. Leia endas mängiv laps ja avasta maailma uuesti koos temaga.
• Sea lapsele selged juhised ja reeglid. Reeglid loovad kaitstuse tunde.
• Ole reeglite suhtes järjekindel.
• Ole uhke ja õnnelik lapse üle

Kolmas ja neljas eluaasta

Selles vanuses laste jaoks on olulisim õppida oma valikuid ja soove valitsema. Laps on sel eluperioodil tihti trotslik. Toimub kiire areng.

Lapsevanem saab last juhtida ning jagada tunnustust, nii et iga õnnestumine kasvataks temas enesekindlust. Igas argipäevas on olukordi, kus laps teeb väikseid valikuid ja õpib, et just tema valikust sõltub õnnestumine. Laps valib — algul ebateadlikult –, mis talle maitseb, kui palju ta sööb, mida selga paneb jne.

Lapsevanem saab last tema valikutes jälgida ning aidata tal mõista seoseid valiku ja tulemuse vahel.

3.–4. eluaastal areneb intensiivselt tundeelu. Laps samastub oma soost vanemaga ja vaimustub teisest soost vanemast. Sel eluperioodil on täiskasvanul eriti oluline mõista, et väljakujunenud usaldussuhe lapse ja vanema vahel saab määravaks ka täiskas vanueas.

Artikli algmaterjali on koostanud meditsiinikirjastus Celsius Healthcare OÜ, finantseerinud Eesti Haigekassa. Kui vajad selgitust oma lapse arenguetapi mõistmiseks, siis vajadusel konsulteeri oma perearsti või pereõega.