Laps on haige Foto: Anni Õnneleid
Haigused võivad olla ootamatud ning alati ei pruugi kodus olla lapse vanusele ettenähtud ravimit. Milliseid ravimeid võib ja ei tohi lapsele anda ning kuidas välja arvutada ravimi kogus? Alanud sügishaiguste hooaja puhul vastab küsimustele Südameapteegi proviisor Merilin Israel.

Sama toimega ravimeid ei tohi üldjuhul koos võtta, räägib Israel. Näiteks ei tohi samaaegselt võtta ibuprofeeni ja paratsetamooli sisaldavat ravimit. Mõlemad vaigistavad valu ja alandavad palavikku, aga nende koos kasutamisel ei suurene saadav toime, vaid võivad tekkida soovimatud kõrvalmõjud. Kahe erineva ravimi võtmise vahele peab jääma minimaalselt neli tundi.

Erandiks on väga kõrge palavik, mis ühe toimeaine võtmise järel ei hakka 30-60 minuti jooksul langema. Vaid sellisel juhul võib ühekordselt juurde anda teist toimeainet sisaldavat ravimit. Sellest järgmise annuse tohib sellisel juhul juurde võtta aga alles 4-6 tunni möödudes.

Korraga ei ole soovitatav kasutada ka mitut köha- või nohurohtu. See kehtib nii lastele kui täiskasvanutele. Vastasel juhul ei suurene taaskord toime, vaid ravimite kõrvalmõju.

Mida teha, kui palavikualandaja ei tööta?

Palavikualandaja peaks toimima hakkama keskmiselt 30 minutit pärast ravimi võtmist. Hiljemalt tunni möödudes peaks palavik olema langenud. Kõrge ja allumatu palaviku korral peaks seega teist toimeainet juurde võtma 30-60 minuti jooksul pärast esimese võtmist. Kui see toimib, siis jätkata sellega ravi.

Oluline on õige annus. Selle saab kõige täpsemalt välja arvutada lapse kaalu järgi, mistõttu küsivad seda alati ka apteekrid ja arstid. Lapse kaalu kohta liiga väikese annuse andmisel pole loota ka oodatud ravimi toimet, seda eriti kõrge palavikuga, mis tuleb kiiresti alla saada.

Kas lapsele võib anda kodus olevat vanemale lapsele mõeldud ravimit, kui õiget pole võimalik tuua?

See sõltub ravimist, mis on kodus olemas. Kas tegemist on tabletiga, mida tuleb alla aastasele või 3-4 aastasele anda? Või on tegu siirupiga, mille koguse saab lapse kaalu järgi välja arvutada?

Tablette ja küünlaid parajaks lõigata või poolitada ei tohi, kui pakendi infolehel ei ole kirjas teisiti. Põhjuseks on tehnoloogia, kuidas tablett on kokku pandud ning sama kehtib küünalde kohta. Näiteks ei jaotu tabletis toimeained ühtlaselt ning selle poolitamisel ei saa kahte võrdset annust. Kui kodus on vanemale lapsele ettenähtud siirup, mis on näidustatud vanuserühmale, kellele seda anda soovitakse, ei ole selle nooremale andmisel muret – täpse koguse saab välja arvutada. Siirupite säilitamise juures aga tasuks meeles pidada, et avatuna ei säili nad sageli sama kaua kui kinnine ravim. Seetõttu oleks hea alati avamisel kuupäev peale kirjutada, siis on kergem ajamöödudes säilivust jälgida.

Igale vanusele on ohutuse tagamiseks omad ravimid. Kuigi käsimüügiravimid võivad tunduda ohutud ja kerge toimega, tuleb ka nende puhul jälgida kuidas ja kellele anda. Lapsed on oma kaalult ja üldise massi poolest oluliselt väiksemad, seepärast ei saa neile anda täiskasvanute ravimeid umbes poole väiksemas koguses kui täiskasvanutele ette nähtud. Ravimite andmisel tuleb lähtuda väga täpsest annustamisest, sest vaid nii tagame, et see on meie pisikeste jaoks ohutu.

Väga väikesel lapsel on nohu ja köha, kuidas seda leevendada?

Väikelaste köha ja nohu esmaseks raviks on auru sisse hingamine, isotoonilise meresoolaga nina loputamine ja vedeliku joomine. Aur niisutab limaskesti ja vedeldab sekreeti ehk tatti. Nii on lapsel seda lihtsam välja nuusata või väikelaste puhul välja imeda. Sama eesmärk on isotoonilisel meresoolalahusel, mida saab spreipudelis mugavalt kaasas kanda ja tihti kasutada.

Vedeliku joomine köha korral toimib sarnaselt aurule – vedeldades sekreeti on seda lihtsam välja köhida.

Kaheaastastel ei ole köharefleks veel hästi välja arenenud, seepärast ei soovitata neile anda rögalahtistavaid siirupeid. Suurematele lastele ei soovitata seda anda vahetult enne magama minekut – kaks tundi varem on viimasem aeg. Suure ninakinnisuse korral võivad vanemad kui kaheaastased kasutada ksülometasoliini sisaldavaid ninaspreisid. Nende puhul tuleb aga kinni pidada kasutamispiirangust, milleks on maksimaalselt kolm korda ööpäevas ja nädal aega järjest. Pikemaajalisel kasutamisel kuivatab sprei nina limaskesta, mis põhjustab kroonilist nohu.

Nohu ja köha puhul aitab väga hästi ka sinepipulbrist tehtud jalavann. Piisab 2-3 minutist, seejärel soojad sokid kohe jalga. Jalavanni ei tohi aga teha palaviku korral, see tõstab seda veelgi.