Shutterstock
Leetreid tuuakse välisriikidest Eestisse pidevalt ja 2019 haigestus leetritesse viis last. Pärast kokkupuudet haige inimesega nakatub sajast mittepõdenud ja vaktsineerimata inimesest kuni 98.

Eestis registreeriti 2019. aastal 27 leetrite haigusjuhtu, nende hulgas viis last vanuses 0 kuni 11.

Leetrite haigusnähud

Haigusnähtudeks on palaviku tõus, halb enesetunne, köha, nohu, silmasidekesta põletik, valgusekartus. Teisel päeval pärast haigustunnuste ilmnemist tekivad põskede limaskestale eespurihammaste kohale valkjad erkpunase äärisega laigud (nn Kopliki laigud). Mõne päeva pärast ilmub lööve nahale — see algab kõrvade tagant ning levib edasi näole ja kaelale. Teisel päeval levib lööve kehale ja kätele ning kolmandal päeval peopesadesse ja jalataldadele. Lööve on algul roosa, hiljem intensiivselt punetav, püsib 4-5 päeva ja kaob samas järjekorras nagu tekkis. 6-10 päeval muutub lööbega nahk pruunikaks ja hakkab ketendama. Palavik püsib lööbimise lõpuni.

Haige on nakkusohtlik 4-5 päeva enne ja kuni 5 päeva pärast lööbe teket. Peiteperiood kestab 7 kuni 21 päeva (keskmiselt 10 päeva).

Sagedasemad tüsistused on kopsupõletik, kõrvapõletik ja ajupõletik. Haigus võib lõppeda surmaga.

Kuidas käituda leetrite kahtlusel

Kui kahtlustate leetreid, siis:

  • võtke ühendust perearstiga telefoni teel, rääkige oma sümptomitest;
  • ärge minge vastuvõtule, sest võite nakatada teisi vastuvõtul olevaid inimesi;
  • juhul, kui teil oli personaalne kontakt leetrite haigega, kindlasti mainige seda arstile;
  • juhul, kui reisisite viimase 21 päeva jooksul, mainige seda arstile;
  • püsige kodus ja täitke arsti korraldusi;
  • kui haige seisund järsult halveneb — kutsuge kiirabi (eriti laste puhul);
  • piirake enda kontaktid alla 1-aastaste lastega, rasedatega, immuunpuudulikkusega inimestega, leetrite vastu immuniseerimata inimestega 4-5 päeva enne ja 5 päeva pärast lööbe teket;
  • selgitage oma pereliikmete vaktsineerimise staatus ning kui nad ei ole leetreid põdenud ega nõuetekohaselt vaktsineeritud MMR vaktsiini kahe doosiga, saatke nad võimalikult kiiresti vaktsineerima (soovitatavalt 72 tunni jooksul pärast viimast kokkupuudet haigega).


Laste vaktsineerimine leetrite vastu

Lapsi vaktsineeritakse Eestis immuniseerimiskava kohaselt kahe (vanuses 1 ja 13 eluaastat) MMR-vaktsiinidoosiga, mis annavad hea ja pikaajalise kaitse kolme haiguse vastu — leetrid, mumps ja punetised. Koolieelseid lapsi vaktsineerib perearst ja koolilapsi vaktsineerib koolitervishoiuteenuse osutaja. MMR vaktsineerimised on lastele tasuta.

Kui mingil põhjusel jäi Teie lapsel MMR vaktsineerimine tegemata, palume pöörduda perearsti või koolitervishoiuteenuse osutaja poole ja vaktsineerida laps.

Vaktsineerimise soovitused täiskasvanutele

  1. Isikutel, kes ei ole leetreid põdenud ja keda ei ole leetrite vastu vaktsineeritud, on soovitatav teha MMR vaktsiini 2 doosi vähemalt 4 nädalase intervalliga.
  2. Isikutel, kes on vaktsineeritud MMR vaktsiini ühe doosiga, on soovitatav teha korduv vaktsineerimine MMR vaktsiini ühe doosiga.
  3. Isikutel, kes on sündinud enne 1980. aastat ja on vaktsineeritud leetrivaktsiini ühe doosiga, on soovitatav teha vaktsineerimine MMR vaktsiini ühe doosiga.
  4. Isikutel, kes on sündinud ajavahemikul 1980- 1992. a ja on vaktsineeritud leetrivaktsiini kahe doosiga, on soovitatav teha korduv vaktsineerimine MMR vaktsiini ühe doosiga, sh ka juhul, kui vähemalt ühe doosi manustamine jäi mainitud vahemikku.
  5. Isikutel, kes on sündinud pärast 1993. a ja on vaktsineeritud MMR vaktsiini kahe doosiga, pole vaja ennast korduvalt vaktsineerida.
    Loe lähemalt täiskasvanute vaktsineerimisest.

Tähelepanu! Enne vaktsineerimist soovitame võtta vaktsineerimiskohaga ühendust ning täpsustada MMR vaktsiini olemasolu kohta. Võimalik, et vaktsiini ei pruugi kohal olla. Sellisel juhul saab tervishoiuteenuse osutaja seda tellida ja pakkuda vaktsineerimise kuupäeva.

Vaktsineeri.ee