Karolini pereelu| Arvasin, et nii ongi õige. Olen aru saanud, et ei ole
Mu poeg on aasta ja kolm kuud vana ning kellegi teise kui minu või mehe hoida olnud selle aja jooksul kolm korda paar tundi. Sedagi olude sunnil (arst, notar), mitte meie vajadusest kohtingule või spaasse minna. Arvasin, et nii ongi õige. Olen aru saanud, et ei ole.
Et saaksin hoida iseennast, pean laskma hoida oma last
Mida vanemaks mu laps saab, seda rohkem huvi tunneb ta teiste inimeste vastu. Ta võib kolm tundi kellegi teisega mängida, mõtlemata (või vähemalt märku andmata), et ta eelistaks mind. Ja iga kord kui olen temast eemal olnud, näiteks kas või toidupoes käinud ja ta koos isaga koju jätnud, naasen ma lapse juurde hoopis teise energiaga. Hiljuti pidin käima linnas kohtumisel ja laps jäi kolmandat korda vanaemaga. Muretsesin, kuid selgus, et tal oli olnud väga tore. Sõi isukalt ja mängis, jutustas oma pudikeeles. Mina aga olin saanud kolm tundi olla vaba valvamisest, et ta kuskile ei turniks, telekapulti ei loobiks, kassitoitu ei sööks… Ma ei pidanud talle tegevust otsima, tema söömise järel koristama… ja tulin koju nii värskena, et mul oli terve ülejäänud päeva hoopis uus energia temaga koos olemiseks. Kui tavaliselt olen õhtuks omadega päris läbi, siis sel päeval ma ei väsinudki, vaid nautisin iga lapsega veedetud hetke. Ning sain aru, et see ongi see, mida laps vajab. Mitte 24/7 natuke väsinud emmet, vaid äkki näiteks 21/7 puhanumat ja rõõmsamat ema, kes saab ka n-ö oma asjadega tegeleda, enda eest hoolitseda ja pikas perspektiivis just nii oma lapsele eeskujuks olla.
Mis ma tahan öelda, on et mul võttis liiga kaua aega taipamaks, et lapsest eemal viibimine, pole temast mitte hoolimine või egoistlik olemine. Selleks, et sul oleks anda midagi lapsele, pead sa andma midagi ka endale. Muidu sul polegi midagi anda ja laps tajub kui ema on väsinud ja närviline või eelistaks olla mujal. Endiselt ei usu ma, et lapse vanaema täiskohaga rakkesse panemine oleks päris õige (ta on siiski sinu laps ja su vanemad kasvatasid juba sinu suureks… aga sel teemal ehk teinekord), kuid võtta enda jaoks mõned tunnikesed nädalas ja kinkida oma lapsele selle arvelt rõõmsam ema — miks mitte?
