Hambakliinik FOTO: Aldo Luud
Praeguse aja täiskasvanud on kunagi kõik hambaarsti kartnud. Oma lastele ei ole meil vaja seda hirmu edasi anda. Saab ka teisiti.

Tänapäeva hambaarstid ongi hoopis teistsugused. Kohe kindlasti. Meie pere hambaarst näiteks tervitab oma noori patsiente igal kohtumisel justkui rõõmus vanaema, kes pole ammu lapselapsi näinud.
Ta laulab lastele, kui need toolis ärevaks muutuvad, ta lubab minu tütardel teineteise protseduure pealt vaadata, ka plommi värvi  saab iga laps ise valida.

Ja ongi nii, et minu tütred mitte ei karda hambaarsti ukse taga, vaid hoopis vaidlevad, kes enne sisse saab. Piimahambad on neil muidugi värvilisi plomme täis ja suud seestpoolt nagu vikerkaared ning samasugune vikerkaar vaatab vastu ka nende sõrmedelt, sest iga hambaarsti külaskäiguga kaasneb arstipoolne kingitus vapruse eest ja tavaliselt valivad nad sõrmuse. Aga miks neil on hambad värvilisi plomme täis? Ikka sellepärast, et alustasime hambaarsti külastamist liiga hilja.

Kuidas oma last hambaarsti juures käima harjutada, räägib Kliinik 32 hambaarst dr. Kristin Mitt.

Millal siis on õige aeg hambaarsti juurde minna

Lapse esimene käik hambaarsti juurde võiks ideaalis toimuda siis, kui suhu on lõikunud esimene piimahammas, või hilisemalt 1-aastaseks saamisel - näiteks ise hambaarsti juurde minnes võib lapse kaasa võtta. Alla 2-aastaste laste puhul tuleks planeerida hambaarsti juurde tulekut pigem hommikul, sest siis on ta värske ja suudab tähelepanelik olla.

Soovitatav oleks lapsega käia iga 6 kuu järel regulaarses hammaste kontrollis. Seda hambaaukude ja valede hügieenivõtete tekkimise vältimiseks ning heade näpunäidete saamiseks. Varajane suu läbivaatus ja ennetavad meetmed loovad hea aluse lapse tervetele hammastele.

Isegi kui lapsel puuduvad kaebused, on kontroll-visiidid vajalikud lapsele turvatunde ja usalduse tekkimiseks ning eakohaste näpunäidete andmiseks. Hammastega seotud mured võivad alguse saada juba varajases eas (näiteks nn lutipudelikaaries) ning põhjaliku ennetusega saab alustada ainult läbi regulaarsete kontroll-visiitide. Mida varajasemas eas ennetusega alustada, seda paremini võtab laps õpetatu omaks.

Esimesed visiidid on mõeldud "jää sulatamiseks" - laps tutvub hambaarstiga ja kabinetiga, harjub raviasutuse lõhnade ja helidega ning vanem saab arstilt küsida näpunäiteid. Esimene visiit kestab tavaliselt 15-30 minutit, mille jooksul tutvustab talle esmalt kabinetti ja alles siis vaatab suhu.

Kui laps ei ole koostöövalmis, pelgab või tunneb ebamugavust, võiks minna uuele tutvumisvisiidile umbes kahe nädala jooksul. Sellisel juhul on eriti tähtis lapsevanema poolne julgustamine ja rahu säilitamine. Kui lapsevanemal on endal hirm hambaarsti ees, siis pole mõtet mudilast endaga kaasa võtta, kuna tekib õpitud käitumine, millest vabanemiseks tuleb hiljem suurt vaeva näha.

Kuidas õpetada last hambaarsti mitte kartma

Kui laps esimestel kordadel hambaarsti juurde viiakse, ei oska ta ise seda hirmuga seostada. Kahjuks kanduvad vanemate hirmud lastele üle ja sageli tehakse vigu esimeseks visiidiks ettevalmistamisel. Laps kuuleb, mida kodus räägitakse ja jätab meelde. Seega ei tohi vanemad kasutada selliseid väljendeid: "ära karda, seal ei puurita", "ära karda, see pole üldse valus", "ära karda, issi/emme kaitseb sind", "kui sa lubad suhu vaadata, siis me ostame sulle...", "kui sa teed suu lahti, siis lähme kohvikusse/kinno/poodi" jne. Selliste asjade peale hakkab laps paratamatult negatiivselt mõtlema ja hambaarstikülastust pelgama.

Hea koostöö saavutamiseks on kõige tähtsam kodune ettevalmistus. Lapsele tuleb kodus selgeks teha, mis temaga hambaarsti juures saama hakkab. Last tuleb julgustada ning tekitada temas ootusärevust ja huvi. Öelge näiteks, et: „lähme onule/tädile külla, kes näitab sulle igasuguseid huvitavaid masinaid ja loeb su hambad üle". Näitlikustamiseks võib vaadata näiteks Jänku Jussi multifilmi ning küsimuste korral võib hambaarstiga eelnevalt ühendust võtta.

Kui laps on hästi ette valmistatud, jääb arstil ainult usaldus võita. Meeldivad visiidid oma hambaarsti juurde soodustavad usalduse ja lapse enesekindluse teket, mis kestavad terve elu. Hambaarstide eesmärk on aidata lastel tunda end mugavalt ravitoolis ja õpetada neid oma hammaste eest hoolt kandma.

Kui usaldus väikese patsiendi ja arsti vahel on loodud, saab ilma suuremate probleemideta tulevikus ravi teostada.

Soovitused koostas Kliinik 32 hambaarst dr. Kristin Mitt.