Foto: Shutterstock
Oled harjunud sellega, et su lapsuke on rõõmus ja rahulolev, lepib probleemideta sellega, kui temalt mingi huvitava asja käest ära võtab ning naeratab sulle vastu ka siis, kui ta keset põnevat mängu kärru tõstad. Ja siis see juhtub — ta viskab ennast põrandale pikali ja kisab, kui sa tema käest teleripuldi ära võtad. Jah, see ongi sinu lapse esimene korralik jonnituur. Mida nüüd teha?

Olulisem kui jonnhoo põhjus ja suur kisa ise on see, kuidas sa nendega toime tuled. Esimene ja kõge tähtsam reegel — ignoreeri. See nõuab kannatlikkust ja tugevat närvi. Aga kui laps näeb, et sa ei reageeri, ei ole tal põhjust oma tahtmise saamiseks seda ebameeldivat tegevust korrata. Teine eluliselt oluline reegel — enneta. Kui tead, mis lapse jonnima paneb, on sul võimalik neid olukordi ja tegevusi teatud määral vältida ning suuremaid tülisid ära hoida.

Saa vihjetest aru

Loe märke — su laps kindlasti näitab välja, kui jonn on lähedal. Õigel ajal jaole jõudes on sul võimalik nii enda, lapse kui kaaskodanike närve säästa.

Kõige tavalisemad jonnipõhjustajad on siin:

1. Kas laps on väsinud või juba üleväsinud? Kas tal jäi uinak vahele? Kui nii, siis on viimane aeg ta rahunema viia.

2. On ta näljane või tahab juua? On sul talle snäkid-joogid kaasas? Välja minnes arvesta, et tita kõht on pisike, sinna korraga palju ei mahu, mistõttu tahab ta tihti süüa.

3. Kas tal ei õnnestu miski? Võib-olla ei õnnestu tal iseseisvalt diivanile ronimine või ta ei saa aru, kuidas mänguasi töötab ning see ajab teda närvi. Aita tal eesmärgini jõuda või juhi ta tähelepanu kõrvale, et ta ei plahvataks.

4. Kui tüli tekib kojuminekul, anna talle enne minema hakkamist piisavalt vara hoiatusi. „Me hakkame kümne minuti pärast liikuma!“ või „Sõida veel kolm korda liumäest alla ja siis on minek!“ See annab talle aega valmistuda.

Lapsega, kes veel rääkida ei oska, on keerulisem, kuid peaksid siiski püüdma välja selgitada, mida ta soovib. Lase tal näidata või paku erinevaid variante.

Lapsed erutuvad kergesti liialt ning nad ei suuda end siis enam maha rahustada. Seetõttu peaksid vältima olukordi, kus laps hüppab batuudil ja kilkab end oimetuks, jookseb pööraselt ühest ruumist teise või satub mängides liiga suurde hoogu. Kui see on juhtunud või juhtumas, tõmba ta eemale ning aita rahuneda.

5. Ta ei saa aru. 2-3aastased ei ole valmis oma asju jagama, sest nad arvavad, et kui nad asja käest annavad, kaob see igaveseks. Selle asemel, et innustada teda „jagama“, ütle talle parem: „Näitame sõbrale ka su uhket autot.“ Näitame on parem kui „anname“, sest laps mõistab siis, et see on ajutine.

6. Laps vajab rahu ja võimalust omapäi tegutseda. Jäta talle piisavalt aega ja ruumi ise toimetamiseks, et sa ei peaks tal pidevalt sabas käima ning teda keelama. Sind ajaks ka vihaseks, kui kõik su väljamõeldud mängud ja tegevused maha laidetaks.


Ja see on rutiin!

Foto: Shutterstock

Suurem osa eelpoolnimetatud jonni ja üleväsimuse põhjustest on tingitud korraliku päevaplaani puudumisest, nii et kui sul seda veel ei ole või sa ei pea sellest kinni, on aeg muutusteks! Igapäevarutiin võtab nii sinult endalt kui lapselt pingeid maha, sest see arvestab lapse kõikide vajadustega (puhkus, lähedus, mäng, söök, rahu). Kindlat päevaplaani järgides on sul lihtsam märgata muutusi lapse käitumises ning jonni ennetada.

Ja kuigi sulle tundub, et mudilane on veel liiga väike selleks, et teda distsiplineerida, ei ole see kindlasti nii. Loomulikult ei pea me siinkohal silmas löömist, tutistamist vms füüsilist vägivalda, karjumist või õiendamist, vaid lapsele rahulikult, selgelt ja arusaadavalt mõistetavaks tegemist, et tema tegu oli vale ja see ei tohi enam korduda.

Sinu kohus vanemana on oma last ohtude eest hoida, sa pead ta ohtlikust olukorrast eemaldama ning peatama käitumise, mis võib talle endale või teistele haiget teha. Näiteks: ta lööb sind käega näkku. Kindlasti ei tohi sa vastu lüüa, see on esimene asi, mida pead meeles pidama! Sa oled küll pahane ja sa said tõenäoliselt haiget, kuid lapsele haiget tegemine ei paranda olukorda kohe kuidagi! Tõsta ta näiteks oma mänguaedikusse või kuhugi teise turvalisse kohta, rahune ise maha, tõsta ta endale sülle ja ütle: „Käed ei ole löömiseks, käed on kallistamiseks!“ Ja kallista teda siis kõvasti.

Mõnikord kaotavad vanemad enesevalitsuse ja löövad siiski last vastu, loe selle kohta SIIT!

Alati pea meeles, et sina oled tema õpetaja ja eeskuju. Kui tahad, et ta kohtleks näiteks kassi hästi, pead sa talle näitama, kuidas see käib. Alati räägi talle, mida sa teed ja miks sa teed. Kuigi ta ei pruugi kõike kohe mõista, õpib ta, kuidas asju õigesti tehakse. Last õpetades pööra alati rõhku positiivsele ning keelamise asemel räägi talle, kuidas asju õigesti tehakse. „Ära löö kassi!“ asemel on palju õpetlikum ja arusaadavam juhend: „Tee kassile pai!“

Allikas: Pregnancymagazine