Foto: Shutterstock
2-3-aastaste laste rääkimisoskus on väga erinev - mõni ütleb vaid üksikuid sõnu, teine kasutab lihtsaid lauseid. Oluline on pigem see, et laps mõistaks talle suunatud kõnet.

Haridus- ja Noorteameti Rajaleidja logopeedid panid kokku ülevaate 2-3aastaste laste eakohase kõne tunnustest ning nõuannetest, kuidas vanemad saavad oma lapse suhtlusoskuse arengut toetada.

Milline on kaheaastase lapse eakohane kõne?

2aastane laps peaks oskama rääkida sellest, mida ta parasjagu näeb, kuuleb ja katsub. Ta võtab pidevalt kasutusele uusi sõnu ja väljendusoskus areneb kiiresti. Lapsed on väga huvitatud täiskasvanuga suhtlemisest ja koos tegutsemisest. Selles vanuses laps hääldab lihtsamaid sõnu õigesti ning lihtsustab ja lühendab raskemaid sõnu, keerulisemaid häälikuid võib asendada, öeldes näiteks banaani asemel naan või tere asemel tele.

Kaheaastane laps mõistab ja hakkab kasutusele võtma lihtsamaid omadussõnu (suur/väike), kohasuhteid väljendavaid sõnu (peal, all, sees), nimisõna ainsust ja mitmust (pall/pallid), kasutab kõnes pöördelõppe (sööb/söövad) ja käändelõppe (emaga, autos), oskab tegusõna käskivat kõneviisi (mine!). Laps suudab ka juba mõista ja täita kaheosalisi korraldusi - võta karu ja pane mänguasjakasti.

Üldjuhul oskab selles vanuses laps kasutada ka lühikesi ütlusi oma soovide ja vajaduste väljendamiseks ning saadab sageli oma mängu kõnega. Enamasti huvitub pildiraamatute vaatamisest ja lihtsamate lauamängude mängimisest koos täiskasvanuga.

Milline on kolmeaastase lapse eakohane kõne?

3aastane laps tunneb elavat huvi ümbritseva maailma vastu ja esitab palju "miks"-küsimusi. Ta eelistab suhelda täiskasvanutega, kuid lisandub ka suhtlus eakaaslastega. Tema kõne on võõrale täiskasvanule enamasti arusaadav. Igapäevaolukordades suudab vabalt suhelda ja osaleda lühikestes dialoogides.

Laps räägib sellest, mida ta teeb, mida tegi ja mida tegema hakkab. Sõnu hääldab ta enamjaolt õigesti. Raskused võivad olla R, S, K häälikut sisaldavate sõnade ja kaashäälikuühendite hääldamisel (kardin, traktor). 3aastane oskab kasutada üld- ja liiginimetusi (püksid, jope = riided), märkab ja kasutab terviku osi (silmad ja kulmud = näo osad). Oskab juba ka kasutada ruumisuhteid väljendavaid sõnu (ees, taga, kõrval). Hakkab ka ise tuletama sõnu (triibukas = triibuline) ja moodustama uudissõnu (suvepotimaja = välikäimla). Räägib enamasti grammatiliselt õigesti. Kasutab enamikke käändevorme, ei eksi sõnade ühildamisel (auto sõidab / autod sõidavad, mina söön / ema sööb). Selles vanuses laps kuulab meelsasti ning mõistab eakohaseid selgitusi ja lühemaid jutukesi. Küsib kuuldu kohta ja saab aru lihtsamatest seostest (trepp sai märjaks, sest vihma sadas). Kolmeaastane suudab ka ise koostada lühikese seotud jutukese, kasutades lihtsaid sidesõnu (ja, siis).

Kuidas lapsevanem saaks oma lapse kõne arengut toetada?

Iga päev tuleks lapsevanemal leida aega (vähemalt 15–20 minutit), mille jooksul pühenduda ainult lapsega rääkimisele ja mängimisele ning ergutada teda mängus suhtlema. Lapsevanem saab anda kõnelist eeskuju – lapsega rääkida veidi aeglasemalt ja ilmekamalt, kasutada lühikesi ja grammatiliselt õigeid lauseid ning eakohast sõnavara. Vältida tuleks “beebikeelt“ (kätu). Jälgida tasuks, et lapsega mängimise ajal oleks toas vaikne, kuna taustahelid segavad lapsel kõne kuulamist.

Lapse tegevusi tasuks kommenteerida ja tema ütlusi laiendada ning valesti öeldud sõnu õigesti korrata (laps: kiisu söö; vanem: jaa, kiisu sööb). Vanem saab suunata last kommenteerima enda ja teiste tegevust ning moodustama lauseid piltide kohta. Lapsele võiks lugeda liisusalme (emmel on üks väike uba, lapsekene upa-upa) ja lasteluuletusi. Koos tasub vaadata lihtsa teksti ja arusaadavate piltidega lasteraamatuid. Arendavad on ka erinevad mängud suu ja keele abil (kõrrega imemine, mullitajaga puhumine). Last võiks õhutada ka klotsidest ehitama, mosaiike laduma, nöörile pärleid ajama, rebima, voolima ja joonistama. Sõrmede osavus ja hea silma-käe koostöö mõjutab ka suumotoorika arengut ning toetab seeläbi selgemat kõnet. Nii varases eas tasuks hoiduda nutiseadme kasutamisest lapsehoidjana. Kui laps vaatab ekraane, siis peaks lapsevanem ise juures olema, et ühiselt nähtu üle arutleda.

LOE KA: Milline on eakohane kõne areng kuni aastase lapse puhul ja kuidas omalt poolt seda toetada?

Millal tuleks pöörduda logopeedi juurde?

Lapsed arenevad erinevalt, kuid on teatud märgid, mida silmas pidada ja nende ilmnemisel spetsialistiga nõu pidada. Kui laps ei võta ega hoia pilkkontakti, ei tunne huvi mängimise või suhtlemise vastu, ta ei kõnele üldse või suhtleb üksikute sõnadega või eelistab kasutada žeste ja miimikat. Tähelepanelik tasub ka olla kui kõne areng tundub olevat seiskunud, uute sõnade ja sõnavormide tulek on aeglustunud, lapse hääldus on ebaselge ja kõne sisu ei seostu teemaga ning lapsevanem märkab keelelist tagasilangust. Logopeedi poole tasub pöörduda ka siis kui laps ei mõista kõnet, ei täida korraldusi ja ei tunne huvi raamatute ega lugude kuulamise vastu ning hingab läbi suu, hoiab suud avatuna ja esineb süljevoolust.

Lapsevanemal ei tasu jääda oma murega üksi, vaid erinevate kahtluste ja kõhkluste korral tuleks kindlasti spetsialistiga ühendust võtta. Nõu ja abi pakuvad lasteaedade logopeedid, eripedagoogid, kohalikud hariduse tugiteenuste keskused Tallinnas, Pärnus, Tartus, Viljandis, Haapsalus ja Kuressaares ning Haridus- ja Noorteameti Rajaleidja tugispetsialistid. Lisainfot leiab ka www.rajaleidja.ee