perejalaps Foto: Andres Putting
Tasub korra mõelda, kas sinu lapse uni ikka on piisavalt kosutav. Anname soovitusi, mida saad väikelapse unehügieeni heaks teha.

"Tavaliselt on laste uneprobleemid mööduvad ja abi leiab kindla unerežiimi järgimisest," räägib Confido Meditsiinikeskuse uneõde ja Eesti Uneliidu juhatuse liige Laura Nulk.

Nii nagu täiskasvanuid, mõjutab ka lapse und keskkond, füüsiline aktiivsus, toitumine ja emotsionaalne seisund. "Laps võiks magama jäämise eel lõõgastuda ja olla võimalikult rahulik, sest lapse uinumise meeleolu mõjutab otseselt tema unenägude sisu," soovitab uneõde Laura Nulk. Ta lisab, et kõik inimesed näevad unenägusid kokku umbes kaks tundi, kuigi ärgates ei pruugi seda sugugi mäletada. Lastel esineb sageli parasomniaid ehk öiseid hirmuhoogusid ja uneskõndimisi - need on aga üldiselt ohutud ja mööduvad.

Väikelapse unerütm

Enne kuuendat elukuud on Laura Nulki sõnul lapse uni väga ebaregulaarne ega ole kindlalt välja kujunenud. Unerütm hakkab vaikselt arenema alates neljandast elukuust. See on ka esimene võimalus lapse unerütmi ja unetsüklite teadlikuks mõjutamiseks. Umbes kuuendast elukuust on beebide ööuni pikim. "Iga laps ärkab öö jooksul ühest unefaasist teise sisenemisel mitu korda üles. Kui ülemineku ajal teisi stiimuleid nagu liiga külma või kuuma temperatuuri, lärmi, märga mähet või näljatunnet ei esine, jääb laps kenasti uuesti magama."

Väikelapsed vajavad keskmiselt 11-14 tundi und, teismelised aga 8-10 tundi. Kvaliteetset und iseloomustab uneõde sellega, et uni saabub voodis esimese 20 minuti jooksul, uni pole katkendlik ega pinnapealne ning hommikul ärgates tunneb inimene ennast puhanuna.

Kõik algab lapsevanemast

Lapsevanem saab lapse korras unehügieeniks palju ära teha. Lapse head und toetab igaõhtune kindel magamaminekuaeg, mugav ja rahulik koosolemine ning enne und ärritavate, ergutavate ja stressi tekitavate tegevuste vältimine. Lisaks soovitab Nulk kinnistada sobiv unerituaal - tegevused, mis on alati samas järjekorras. Näiteks muinasjutu lugemine, massaaž ja laulmine.

Öö- ja päevauni - väikelapsele on olulised mõlemad

Uni on sama elutähtis tegevus kui söömine ja joomine. Uneõe sõnul vabaneb siis kogu meie elundkond töö ning ärkveloleku pingest ja väsimusest. Uni taastab lihaskonna ja elundite töövõime, soodustab püsimälu kinnitumist ja vabastab aju üleliigsest, sealhulgas mürgistest valkudest.

Lisaks ööunele, mida laps vajab kasvamiseks (öösel toodab keha kasvuhormooni), on väikelapsele oluline ka päevane uni. "Päevaune eesmärgiks on vaimu ärksana hoidmine ja vaimse arengu toetamine," selgitab Nulk ja lisab, et päevase une norm elu esimestel aastatel on vähemalt kolm tundi. Kahe aasta jooksul väheneb väikelapse päevase puhkuse

vajadus järk-järgult ühe tunnini ning kaob neljanda eluaastaks sootuks. Kui ööuni pole piisav, on häiritud ka lapse kasvuhormoonide eritumine. Seega ütlusel "Kui ei maga, siis ei kasva" on uneõde sõnul teaduslik tõepõhi all.

Tõsisemate tervisehäirete kahtluse korral soovitab Confido uneõde Laura Nulk kindlasti spetsialisti poole pöörduda. Näiteks väikelaste uneapnoe, mille sagedaseim põhjus on ninaneelu- ja kurgumandlite suurenemine, aga ka ülekaalulisus. Uneapnoe esinemine võib põhjustada vale hambumust, päevast unisust ja keskendumishäireid, aga selle esinemist on seostatud ka öise enureesiga ehk tahtele allumatule urineerimisega. Unehäirega lapsel esineb sagedamini aktiivsus- ja tähelepanuhäiret ning laps võib olla ka tavalisest hüperaktiivsem.