Nutinaine suunab lapse mänguväljakule ja istub ise pingil või liivakasti serval, nina telefonis. Aeg-ajalt peavad teised emad teda segama: "Vabandage, ega see teie laps pole, kes üle aia ronida püüab?"

"Ei"-ema iga lause algab keeluga. "Ei viska seda ämbrit sinna!" "Ei loobi liiva liivakastist välja!" "Ei jookse!" "Ei tohi!"

Sõbranna tahab sõbruneda iga emaga mänguväljakul ja enne kui arugi saad, uurib ta, kus su mees töötab, millal järgmist last planeerite ja kas tahaksid järgmisel päeval neile külla minna.

Ettevaatlik ema püsib kogu aeg oma lapse kannul, hoiab tal käest kinni, turvab ta seljatagust, pühib teda liivast puhtaks, saab kreepsu kui laps koperdab ning arvab üleüldiselt, et mänguväljak on üks ohtlik paik.

Moraalimemm võtab enda õilsaks ülesandeks istuda liivakasti serval ja kõva häälega pisikesi juhendada, kuidas ei tohi olla kade, peab jagama, ei tohi liiva teisele peale kallata, ei tohi mütsi peast võtta jne.

"Ta on ju laps" ema ei keela oma lapsele ühtegi tegevust, isegi kui selleks on teiste laste kividega loopimine. "Ta on ju alles laps, niimoodi nad õpivadki," lausub ta teadlikult naeratades.

"Kes ees, see mees" ema toob oma lapse kiigele ja kiigutab teda seal pool tundi, hoolimata sellest, et mänguväljakule koguneb ka teisi lapsi, kes tahaksid väga kiikuda.

Vargaema pistab mänguväljakult lahkudes kotti kaasa võõra auto või kühvli, mis lapsele seal meeldima hakkas. Mõttes õigustab ta end nii, et kui keegi selle sinna vedelema jättis, siis järelikult ei tahetud seda, aga tema laps tahab.

Ähvardaja-ema püüab last ähvardades oma tahtmist saada. "Kui sa teise lapsega oma ämbrit ei jaga, lähme me kohe koju!" "Kui sa praegu emmet ei kuula, siis me homme ei tule siia!" "Kui sa kohe sealt alla ei roni, ei osta me pärast jäätist!"

Milliseid neist emadest oled sina kohanud? Ja milline oled sa ise?