Millal on õige aeg lastele õe-venna sünnist rääkida?

Psühholoogid toovad aeg-ajalt võrdluse, et kui perre sünnib uus beebi, on see väikelapsele umbes sama nagu täiskasvanule olukord, kui partner toob koju veel ühe armsama, öeldes: “Ma armastan teid mõlemaid, armasta ka sina teda ja hakkame kõik koos rõõmsalt elama!”

Päris ootamatu ja vastuvõetamatu? Sellepärast tulekski enne beebi sündi hoolikalt teed siluda, et kooselu hakkaks sujuma võimalikult hästi.

Helen Nurmeleht (28) hakkas kohe rasedusest teada saades vanemale lapsele Rosalile (praegu 3,5) rääkima, et tuleb tita ja emme kõhu otsas ei saa enam endistviisi turnida. “Ta sai päris hästi aru, käis kõhtu kallistamas ja musitamas ning korrutas muudkui: tita, tita. Rosali käis meiega ka ultrahelis kaasas, kus saime näidata talle ekraanil liigutavat titat.”

Ema sai väikse õe Keiraga (praegu 1,5) haiglast välja päev enne Rosali teist sünnipäeva. Haiglasse vanemat õde ei toodud, sest sünnitajate rohkuse tõttu oli Helen beebiga ühispalatis. Rosali tuli vanaemaga koju oma sünnipäeval, nii said vanemad enne ühe öö uue titaga rahulikult kohaneda. Helen tõdeb, et neil on vedanud – armukadedust ega suuremaid jonnihooge pole esinenud. “Üritasime mõlemale tähelepanu jagada, mina rohkem Keirale ja mees Rosalile,” märgib ta.

Keira sündis mais. Rosali oli hakanud poole kohaga hoius käima juba märtsis. “Otsus kollektiivi minna oli kaalutletud, sest nägime, et kodus läheb tal juba igavaks. Ja kuna kaks lapsevoodit meie magamistuppa ei mahu, panime ta juba varem teise tuppa magama.” Kui tita koju saabus, oli vanem laps abivalmis: viskas oma initsiatiivil mähkme ära ja tuli pikutas ema kõrvale, kui too beebile rinda andis. “Kui tuli lisatoidu aeg, tahtis ise titat sööta,” kirjeldab Helen.

Veebruari lõpus saavad tüdrukud endale veel ühe õe. Heleni arust väiksem laps seda veel ei mõista, aga suurem küsib juba agaralt, millal tita välja kukub, sest tema enam oodata ei jaksa.

Ly Ojasalu (24) arvutab, et tema jäi rasedaks, kui poeg Henry (3) oli peagi kaheseks saamas. Kõhu kasvades rääkisid vanemad talle, et emmel on tita kõhus. Poeg muudkui käis ja paitas kõhtu. “Minu arvates saime teda selleks suureks elumuutuseks väga hästi ette valmistada,” ütleb ema. Vanemad rääkisid Henryle palju ka tema enda titeajast, näitasid pilte ja videoid.

Isabeli (6 k) sündides oli poeg kahe aasta ja seitsme kuu vanune. “Sünnitama läksin öösel ning ülejärgmisel päeval tuli ka poeg sünnitusmajja ja otsejoones minu juurde, et kõhule pai ja musi teha,” muigab Ly. “Kuid siis oli tita juba voodis. Suunasin Henry beebivoodi juurde, ta läks õele pai tegema.”

Ema möönab, et eks raskusi tuleb ikka ette. “Armukadedus on meie elus igapäevane nähtus, kuid tuleme toime. Teeme emme-poja ja issi-poja päevi, kus siis üks meist teeb suuremaga midagi toredat. Näiteks mina käin pojaga kahekesi kohvikus või issi läheb temaga mänguväljakule.” Armukadedus väljendub peamiselt Henry nõudmistes – poiss teeb kisa, kui midagi tahab, ja peab k o h e selle ka saama! Kui Isabel on issi süles, siis on Henryl ka kohe vaja sinna minna. Samas tahab poeg beebi juures aidata, näiteks mähkusid ulatada.