Pexels
Lapsed avavad mängleva kergusega lapsekindlaid ravimipudelite ja kemikaalipotsikute korke, ka patareide neelamisel tekkinud ohtlikud söövitused pole haruldased. Kui miski on hea maitsega, siis laps sööb selle ära, kui maitse on halb, siis laps sülitab selle välja. Seega on just magusa pealiskihiga ravimid sinu väikesele lapsele väga ohtlikud. Kodu üks ohtlikumaid kohti asub aga kraanikausi all.

Vanematel tasub teada, et lausa üle üheksakümne protsendi lastega juhtunud mürgistustest leiab aset just kodus. Ja koduseid ohte ei osata tihti ette näha. Kemikaalid, ravimid, patareid — väikeste lastega juhtub väga palju mürgistusõnnetusi.

Väga tore mängukoobas on lapse jaoks näiteks köögi kraanikausi all olev kapp ja just seal hoitakse paljudes peredes kodukemikaale! Kui oled lapse silme all avanud kemikaali või ravimipudeli turvakorgi, siis lapsele jääb see, kuidas seda tehakse, kohe meelde.

Kas sinu kodu telekapuldist saab kergesti patareid kätte? Tundub küll, et patarei ei tee nagu midagi, kuid kui laps on selle suhu pannud, on allaneelimise puhul kahju suur. Söögitorru sattunud patarei teeb lapse sisse lausa söövitusaugud.

Kõige enam mürgistusjuhtumeid tuleb ette kuni kolmeaastaste lastega ja lausa iga teine kõne, mis mürgistusteabekeskusele tehakse, on laste kohta. Väga palju helistatakse just kemikaalide pärast.

Mürgistusi ei tule ette vaid kodus. Kevadel korjavad inimesed karulaugu asemel mürgist piibelehte, rabarberileht on smuutisse panduna maksale väga kahjulik, suve jooksul nopivad lapsed põõsastelt mürgimarju ja ussimürgi puhul ei teata samuti, mida teha.

Terviseameti Mürgistusteabekeskuse juht Mare Oder selgitab, kuidas kodu lapse jaoks turvaliseks muuta ja mida teha, kui laps on saanud mürgistuse.