Foto: Shutterstock
See on vanemate teadmatus. Pärilikku ülekaalu esineb lastel harva, rohkem on liigses kaalutõusus süüdi lapsevanemad. Väikelaps ei vaja komme, küpsiseid, šokolaadi, koogikesi ega muid maiustusi.

Ülekaalust on Eesti õpilaste seas saanud tõsine probleem, selgub tervise arengu instituudi (TAI) korraldatud noorte tervisekäitumise uuringutest.

Koolinoorte tervisekäitumist on jälgitud ja analüüsitud aastaid ja esimest korda võis selget kehakaalu suurenemise trendi märgata 2006. aastal. Neli aastat hiljem oli lugu päris hull: 2010. aastaks suurenes ülekaaluliste tüdrukute osakaal 7%-lt 11%-le, ülekaalulisi poisse oli varasema 12% asemel 17%. Õnneks on protsendid samaks jäänud ja viimane, 2013/14. õppeaasta terviseuuring andis sama tulemuse. Raportist võib veel lugeda, et ülekaalulised 11–15-aastased kasvavad sagedamini peredes, mis on majanduslikult vähem kindlustatud ning kus omavahelised suhted on kehvemad ja lapsed koolis vähem edukad. Ülekaaluliste noorte seas on rohkem suitsetajaid.

Kes teeb lapsed paksuks?

Eesti lastearstid, toitumisteadlased ja -nõustajad on viimasel ajal tungivalt juhtinud tähelepanu vigadele, mida vanemad last toites teevad. Seda poolt pole laste kehakaalust rääkides varem eriti puudutatud. Kuid on põhjust, sest enamasti on ülekaal seotud eluviisi, mitte geenidega.

„Harva põhjustab ülekaalulisust pärilik eelsoodumus ja hoopis olulisem märk on pere vale elustiil: süüakse ja juuakse magusaid, rasvarikkaid sööke-jooke ning lastele antakse vähe liikumisvõimalust,” ütleb toitumisteadlane, Tartu ülikooli emeriitdotsent Mai Maser. „Meeldiv ja rahulik on väikelapsega tegelemise-mängimise asemel panna ta televiisori ette multifilme vaatama.”

Maser ütleb, et vanemate üks esimesi vigu on see, et hakatakse kohe andma suuremaid toidukoguseid, kui väikelaps peaks juhtumisi mõnel kuul kaalus vähem juurde võtma. Ja unustatakse, et ka piim on söök ning kohukesed ja magusad kohupiimadesserdid väga kaloririkkad. Näiteks klaas magustatud jogurtit võib sisaldada viis-kuus teelusikatäit suhkrut ja seda on liiga palju. „Väikelaps, rääkimata imikust, ei vaja komme, küpsiseid, šokolaadi, koogikesi ega muid maiustusi,” rõhutab Maser. „Kui me neid ei anna, siis väldime ka koolieas lastel liigset magusaisu. Magusavajaduse katavad kõige paremini puuviljad, marjad, kodust laadi keedised ja meie tüüpilised magustoidud: puder kisselliga, kohupiimakreem marjadega, leivavorm puuviljadega. Sellistest magustoitudest imendub suhkur aeglasemalt kui magusatest jookidest ja ei tekita ülemäärast magusaisu.”

Õige toit on kõige võti

Arstid märgivad sedagi, et kodused väikelapsed lähevad liiga vara üle täiskasvanute igapäevasele menüüle. Väikese inimese vajadused on siiski hoopis teised, sest tema organism alles kasvab ja areneb. Ta peab saama talle sobivas koguses kõiki toiduaineid: piimatooteid, liha, kala, puu- ja juurvilju, ka magusat, teraviljatooteid, muna. Ühtlasi tuleb jälgida, mis kujul ta neid saab.

Väga sageli jääb tähelepanuta seik, et suhkru kõrval on teada-tuntud isutekitajad ka sool ja rasv. Sel põhjusel ei sobi väikelapsele suitsutatud ja soolatud tooted. Kui need hakkavad talle meeldima, tekib kergesti ülesöömine, märgib Maser.

Tähtis on jälgida lapse kaalu ja kasvu dünaamikat, sest nii liiga väike kui ka liiga suur kaalutõus võib viidata juba olemasolevale või tekkida võivale tervisehäirele, rõhutab toitumisteadlane.

Pontsakad lapsed elavad Maltal

  • Rahvusvaheline võrdlus näitab, et kõige rohkem kõigi vanuserühmade ülekaalulisi lapsi elab Maltal (ülekaaluliste keskmine osakaal 27%).
  • Kõige vähem on ülekaalulisi noori Taanis ja Albaanias, kus nende osakaal on keskmiselt 8%.
  • Eestis on ülekaaluliste osakaal uuringus osalevate riikide keskmisel tasemel (15%) ning 11-, 13- ja 15-aastaste seas 22., 26. ja 25. kohal, näitavad TAI andmed.
  • Soomes suureneb ülekaaluliste osakaal vanuse suurenedes järk-järgult (24., 15. ja 9. koht).

Allikas: Eesti kooliõpilaste tervisekäitumine. 2013/14. õppeaasta uuringu raport. TAI