Erakogu
Ma arvasin, et kolmandat last kasvatades olen juba kõike näinud, aga ei!

Tirts paneb meid ikka iga päev ja pidevalt proovile. Preili omal ajal ronis hästi palju - mäletan, et ta oli pidevalt kuskil riiuli või laua otsas. Aga Tirtsule ei jõua ta ligilähedalegi!

Aasta ja kahekuusena käib Tirts treppidest ja redelitest üles-alla mängleva kergusega. Peaaegu kolmene Kutt jääb selles iga kell väiksele õele alla!

Tal on üks pisike tool, mida ta veab meil mööda elamist ringi, et sealt siis söögilauale või köögi tasapinnale pääseda. Või rõdule üle piirde õue vaatama... ta ei karda mitte midagi!

Mõni aeg tagasi tegime kodus reegli, et suure laua toolid on kõik Tirtsu pärast teisipidi keeratud, et ta sinna otsa ei saaks ronida. Eelmisel nädalal õppis ta selgeks, kuidas need püsti tagasi keerata. Kutt õppis selle umbes samal ajal ära, ehk siis poolteist aastat vanemana.

Diivanilt ronib ta aknalauale ja siis itsitab seal ohu üle diivani taha kukkuda. Keelamine on kui hane selga vesi.

Pealeistutav auto on sõitmiseks tore, kuid sinna jalgupidi otsa ronimiseks veelgi ägedam!

Üks lemmikhobisid on esikus oma vankri otsa ja maha ronimine. Ja siis muidugi käed lahti seal püsti seistes hõiskamine.

Tegime lastele maale mängumaja, kus on laud ja kaks tooli. Muidugi ei ole temale toole vaja, vaid ainult lauda, et selle pealt aknalauale ronida.

Maal on ka püstise redeliga suur liumägi, mille otsa me teda veel ei lubanud, sest see on tõesti kõrge. Kutt õppis alles kuu tagasi sinna otsa ronima ja esimesed allalaskmised tegi vanema toega. Ühel toredal päeval avastasime Tirtsu sealt ülevalt... muidugi kedagi ta appi ei palunud ega vajanud.

Mis see kõik kaasa toob?

Muhk muhu otsas, sinikas ajab sinikat taga!

Ausõna, sellel tüdrukul on ko-gu-aeg kuskil peas sinikas või sentimeetrine muhk. Mul muidugi jääb iga kord hing kinni, kui ta kuskil jälle turnib, aga teda ei ole füüsiliselt võimalik takistada ega koguaeg turvata. Ta ei turni mitte mõnikord ja natukene, aga ta leiab koguaeg vahendeid, kuidas lae alla jõuda. Ikka kõrgemale, ikka kõrgemale! Vahepeal olin juba täitsa piiri peal, et ostan talle selle beebide pehme peakatte või kiivrilise, et neid muhke vähem saaks. Siis aga mingiks ajaks see kukkumine vaibus ja mõtlesin, et ta on veidi kindlamaks muutunud. Ükspäev aga kukkus jälle ning taas on otsaesine sinine.

Mida teha sellisega? Puuri ju ei pane.