Foto: Pixabay
Vasakukäelisus on teema, mis puudutab üha rohkem peresid, kuid mille kohta pole seni liiga palju räägitud. Tõenäoliselt vaevab iga vanemat küsimus, kas peaks vasakukäelist last ümber õpetama või on see vajadus ainult müüt?

Hiljuti kirjastuselt Pilgrim ilmunud Maarika Ruuse raamat “Ettevaatust, kui vasak on parem!” toob teemasse selgust.

Vasakukäelisusest on tänapäevaks kujunenud suhteliselt normaalne nähtus, mida ei saa kahjuks väita möödunud aegade kohta. Oli aegu, kus vasakukäelisus oli midagi väga vääritut, midagi, mis tuli tingimata "ära parandada" ehk ümber õpetada.

Hiljuti ilmunud raamat annab ülevaate olulisematest vasakukäelisust puudutavatest küsimustest.

  • Millal võime öelda, et inimene on vasakukäeline?
  • Kuidas käelisust määrata?
  • Kas vasakukäelise lapse peaks ümber õpetama paremakäeliseks?
  • Vasakukäeline laps lasteaias, koolis?
  • Mida võiks teada vasakukäelise lapsega tegelevad õpetajad?
  • Kuidas toetada peres kasvavat vasakukäelist last lapsevanemana?
  • Mida võiks vasakukäeline ise enda kohta teada enne, kui ta paremakäeliste maailmas ,,lõksu“ langeb?


MIS ON VASAKUKÄELISUS?

Kõik me oleme märganud ja kogenud, et täpsete, keeruliste ja rohkem koordinatsiooni vajavate liigutuste või toimingute sooritamisel on üks käsi teisest täpsem, parem, osavam ehk domineeriv.
Erinevate allikate põhjal on 10–13 protsendil kogu inimkonnast domineeriv ehk paremini toimiv käsi vasak. Täielikult vasakukäelisi on teadlaste andmetel 8–10 protsenti, täielikult paremakäelisi 40–45 protsenti. Ülejäänud juhtudel märgitakse ära talitluse osalist jaotumist kahe kehapoole vahel ehk et on inimesi, kes suudavad tegutseda mõlema käega, jaotades ülesandeid käte vahel. Erinevate uuringute põhjal esineb vasakukäelisust meeste hulgas 2–3 korda rohkem kui naissoo esindajate seas.

Kuna kirjutamine on suurepärane näide keerulisest, täpsest ja parimat koordinatsiooni vajavast tegevusest, siis tavaliselt otsustatakse inimese käelisuse üle selle järgi, kumma käega ta kirjutab.
Inimese sünnipärane omadus kasutada ühte kätt tõhusamalt kui teist, tuleneb peaaju poolkerade ehituslikust ja talituslikust asümmeetriast. Kui inimese peaajus on valitsev vasak ajupoolkera, siis kujunevad võimekamaks ja osavamaks parem käsi, jalg, silm, kõrv. Parema ajupoolkera dominantsuse puhul vastupidi. Seega on õigem rääkida mitte vasaku- või paremakäelisusest, vaid vasaku- või paremakülgsusest!

Lisaks nendele asjadele, mida vasakukäeline vasaku poolega teeb – kõikvõimalikud käelised tegevused, lööb palli vasaku jalaga, kuulatab vasaku kõrvaga, vaatab paremini vasaku silmaga jne – on tal tegelikult mõned olulised asjad nii-öelda tagurpidi ka sisemiselt, tal oleks justkui üks mutter teisiti monteeritud. Mitte kogu maailm tagurpidi, vaid ainult üks "valesti monteeritud mutrike", mis tekitab vahel vähemal või rohkemal määral segadust ja sekeldusi.

Mida see teisiti monteeritud mutrike siis teeb?

  • Ajab segi ühiskonnas kokku lepitud vasaku ja parema
  • poole.
  • Tekitab segadust suundades päripäeva ja vastupäeva.
  • Tekitab segadust kellaaegade veerand ja kolmveerand
  • puhul.
  • Paneb ukselinki valelt poolt haarama.
  • Keerab vasakule, kui peaks keerama paremale.
  • Ajab segi ilmakaared ida ja lääs.


Kokkuvõtlikult öeldes tekitab see laias laastus olukorra, kus inimene teeb õige liigutuse vale käega ehk oma domineeriva kehapoole suunas, mis vasakukäeliste kahjuks osutub parempoolses maailmas valeks.

Kas vasakukäelisus on probleem ja kas lapse peaks ümber õpetama?

Kui te vanematena avastate, et teie laps eelistab Pearu jonnakusega oma vasakut kätt ja teil tekib mõte, kas peaks siiski proovima mõjutada teda kasutama paremat, siis mõelge: kui teil on valida õnnelik ja tubli vasakukäeline või kohmakas, kogelev ja õnnetu paremakäeline – kumba last te tahate?

Kui olete ise paremakäeline ja teil tekib mõte, kas peaks oma vasakukäelise lapse ümber õpetama, siis kõige lihtsam viis oma kahtlusi kummutada, on teha väike praktiline katse. Püüdke ühe päeva jooksul teha kõike vasaku käega, nii koduseid toimetusi kui kirjatöid. Võite näiteks paremat kätt taskus hoida.

Tulemus: nii halb tunne ongi!

Nüüd kujutate hästi ette, mida on pidanud läbi elama kõik need vasakukäelised, keda aastakümneid tagasi erinevatel põhjustel siiski sunniti koolis kirjutades oma mittedomineerivat paremat kätt kasutama.

Erinevates riikides, ka Eestis, õpetati veel alles 40–50 aastat tagasi lapsi ümber paremakäeliseks. Õigupoolest mitte paremakäeliseks, vaid parema käega kirjutama, vasakpoolsus jäi vaatamata sellele alles, sest ajupoolkerade vahetust ju ei tehtud. Käelisuse muutmine tähendab tegelikult aju funktsioonide muutmist, sekkumist lapse psühhofüsioloogilisse arengusse ehk skalpellita aju kallale!

Ümberõpetatud inimesi on uuritud ja tänaseks oleme tänu nende läbielamistele saanud palju targemaks. Uuringute tulemused näitavad, et käelisuse muutmine on andnud erinevaid tulemusi. Mõni laps tuleb sellega suhteliselt hästi toime, teine mitte. Ligikaudu neljandik vasakukäelistest aga ei ole allunud isegi vägivaldsele õpetusele ja on eelistanud igal võimalikul juhul vasakut kätt.

Katkend on pärit kirjastuselt Pilgrim ilmunud Maarika Ruuse raamatust "Ettevaatust, kui vasak on parem!". Autor Maarika Ruuse on vasakukäeline klassiõpetaja (staaži 32 a)

Raamatus “Ettevaatust, kui vasak on parem!” vastab autor veel mitmetele lapsevanemaid ning lasteaia- ja kooliõpetajaid puudutavatele küsimustele:

  • Millal selgub, et teie laps on vasakukäeline?
  • Mida teha, kui laps kasutab käsi vaheldumisi?
  • Millised võivad olla ümberõpetamise tagajärjed?
  • Kuidas toetada vasakukäelist last koolis ja enne kooli?