Perearstile Ilona ei pöördunud. Väike­linnas tunnevad kõik ju kõiki, ema ei tahtnud, et piinlik uudis leviks. Kui Ilona läinuks arstile, oleks ilmselt too rääkinud sama, mida Tartu lastehaigla lastearst Aili Traat. Dr Traat ütleb, et kui viimased kuus kuud on kõik ööd kuivad olnud ja korraga enam pole, tasub pöörduda arstile. Sest lapse voodimärgamisel võivad olla põhjused, mille peale endal on raske tulla.

  • Kuseteede põletik. See on sagedasim põhjus, mille vastu leiab rohtu. Kõhukinnisus. Kui sellest saab üle, kaob sageli ka allapissimine.

  • Adenoid. Enamik adenoidiga lastest magab sügavalt ega taju täis põit. Pärast lõikust kolmandikul lastest öine pissimure kaob ja kolmandikul väheneb.

  • Valed joomisharjumused. Joogihulga piirang muret ei kaota, küll peab laps jooma õigel ajal. Kaks kolmandikku vajalikust vedelikust (ka supid, puljongid) tuleb tarvitada enne kella 16. Ülejäänud kolmandiku võib laps saada pärastpoole, kuid mitte hiljem kui kaks tundi enne magamaminekut.

  • Ülekaalulisus. Paksudel lastel tuleb voodimärgamist sagedamini ette.

  • Algav suhkruhaigus. Ka see võib põhjustada muresid.

  • Sugude erinevus. Tüdrukutest sagedamini pissivad voodisse poisid. Tüdrukutel jälle on tihemini põie tühjendamise häireid.

  • Pärilikkus. Kui vanematel esines voodimärgamist, on sama mure tihti ka lastel. Lapsed jäävad kuivaks umbes samas eas kui kunagi nende vanemad (või veidi hiljem).

  • Hüperaktiivsus. Üliaktiivsetel lastel võib voodimärgamist ette tulla sagedamini.

  • Lihaspinge. Kui laps istub potil, õlad üleval, läheb vaagnapõhi iseenesest pingesse ja laps ei suudagi lõpuni pissida.

  • Psühholoogilised põhjused. Näiteks kasutas laps täiskasvanute WC-potti, libises sügavale ja ehmus. Hirmust potti kukkuda hoiab ta edaspidi pissi tagasi või katkestab pissimise, enne kui põis on tühi. Pooltäis põiega uinudes juhtubki õnnetus.

Pahandamine ei aita

Juba aasta-kaheselt mõistavad lapsed, et põis on täis. Pissihäda õigel ajal tajuma õpivad nad aga alles 2–4 aasta vanuses. Mõni saab potilkäimise selgeks paari päevaga, teisel kulub pool aastat.

Millal üldse voodi kuivaks jääb? Doktor Traat ütleb, et voodimärgamist peetakse haiguslikuks alates viiendast eluaastast.

Ent mida siis teha, kui laps ärkab keset ööd nutuga või hommikul märgade linadega?

Üks mis kindel, karistamisest pole abi, kinnitab Traat. Mõnele kuue-seitsmeaastasele on toeks, kui ta saab kalendrisse märkida kuivi öid. Mõnda aitab julgustus või soovitus: mine aegsasti potile ja püsi seal rahulikult.

Sageli on voodimärgamisega hädas kiirustajad, kes käivad enne magamaminekut sutsti! vetsus, kuid ei tühjenda korralikult põit, mistõttu öine piss ei mahu sinna ära. Kui uni on sügav, on ka varsti voodi märg. Tohter soovitab vanemal jälgida, et laps püsiks rahulikult potil. Kui vaja, tasub anda kas või raamat või mänguasi kätte.

Aili Traat paneb vanematele südamele, et voodisse pissiva lapsega ei pahandataks. Laps ei tee seda meelega. Abi on lapse, vanema ja arsti koostööst. Piisab, kui üks osapool ei usu õnnestumisse, ja kõik läheb untsu. Samuti soovitab dr Traat aegsasti arstile pöörduda. Kui laps on juba kooliealine, on tal muidu raske trennis või spordilaagris käia, teda võidakse narrida ja enesehinnang langeb.

Psühholoogi poole Ruti ema Ilona ei pöördunud. Ta põhjendab: “Me ei tajunud seda psühholoogilise probleemina. Rutt on alati olnud rõõmus laps, ainus, kel sisepingeid pole. Pigem muutusime pesamuna sünniga meie, vanemad, lohakaks. Ei pannud Rutti järjekindlalt öösel potile.”

Tartu Laste Tugikeskuse psühhoterapeudi Lemme Haldre sõnul jõuavad emad temani siis, kui perearst usub, et voodimärgamisel võivad olla psühholoogilised põhjused. Küllap oleks soovitanud ka tema Ilonale kõigepealt perearsti ja analüüse, alles siis vaadanud, kas peres on olnud muutusi.

Haldre sõnul mõjutavad elumuutused lapsi erinevalt: kes hakkab alla pissima, kel valutab kõht või tekivad tikid. Isegi kui täiskasvanute meelest on kõik läinud ladusalt, võib laps sisimas üle elada kodu- või kooli­vahetust. Rääkimata vanemate lahutusest või pikaleveninud lahkukolimisest, mil pere pole enam koos, aga ka mitte lahus. Kui vanemad on kokku leppinud, kuidas laps kohtub eraldi elava vanemaga, taandub tihti ka probleem.

Vahel võib sama mõju olla vanema venna või õe äraminekul. Teistele võib näida loomulik, et pärast põhikooli kolib suurem laps mujale, ent noorem võib võtta seda väga südamesse. Eriti kui suhted olid lähedased.

Mõnikord võivad muudatused mõjuda nii, et laps pissib voodisse ja kakab ka püksi. Mõlemaga annab keha märku siis, kui ebameeldivaid sündmusi on saanud liiga palju.
Tervenemine võtab aega. Soome psühhiaatri Matti Brummeri sõnul on inimese kogemused nagu puu kasvurõngad, alati kaasas. See seletab hästi, miks siis, kui pere­elus on kõik juba ammu korras, laps endiselt voodisse pissib.

Üksildased ja ärevad

Lemme Haldre hoiatab: “Kui allapissimine kestab liiga kaua, kuuest kuust mõne aastani, võib see muutuda osaks lapse minapildist ning siis kulub raviks palju aega.”

Voodit märgav laps on sisimas ärev. Isegi kui ta arsti soovitusel kalendrit peab ja sinna kuivaks jäänud öid märgib, probleemi põhjus ei kao. Pigem ärevus suureneb: laps teab, et talt oodatakse kuivi öid, neid aga ei tule ega tule. Lapsel oleks lihtsam, kui vanem lohutaks, et seda juhtub ka teistel lastel ning et ühel päeval on see möödas.

Haldre püüab lapsi aidata loov- ja muinasjututeraapiaga. Koos voolitakse plastiliinist lapse hirme. Näiteks julgustab psühholoog: “Anna kuju sellele, millest sa viimasel ajal kõige rohkem oled mõelnud.” Laps, kes oli hädas püksi kakamisega, soovis teha kakajunni. Pärast pidasid nad psühholoogi juures jutuajamisi plastiliinist kujuga ja kuulasid, mida too poisile öelda soovis.

Last saavad aidata ka vanemad õed-vennad. Hea oleks, kui nad võtaksid koolist tulles noorema jaoks aega ega tormaks kohe sõprade juurde. Tunneksid huvi, kuidas tal läheb, ja näitaksid hoolimist.

Lõpuks saabus lahendus

Mis sai aga Ilonast ja Rutist? Kui Rutt oli kuueaastane, pöördus ema ravitseja poole. Too lohutas, et temagi lapsed on sama murega hädas. Küll kooliajaks saab kõik korda.
Nii lihtne see siiski polnud. Koolimineku lähenedes muutus Ilona aina murelikumaks. Pealegi läks mähkmete ostmine kulukaks ja vajalik suurus hakkas juba lõppema.

Rutiga ema küll ei tõrelnud, aga küllap tajus tütar tema nördimust ja muret. Naisel oli mureks ka põhjus: ta teadis enda ema juttudest, et vanaemal olnud abielunaisenagi ajuti sama mure. Lõpuks seadis Ilona sisse range režiimi: pärast kella kuut õhtul ei joonud Rutt tilkagi. Öösel ajas ema tütre üles, vahel isegi kaks korda. Ja ime küll, 1. septembriks oli Ruti mähkmeaeg läbi. “Tõsi, kolm aastat vaeva võinuks olemata olla, kui oleks kohe arstile pöördunud,” ohkab Ilona nüüd.

Alarmlinad ja -püksid

Alarmlinade tööpõhimõte on lihtne: andur annab helinaga märku, kui voodi on märg. Kuuldes helinat, läheb vanem voodi juurde, äratab lapse ja suunab ta WCsse. Need linad sobivad aga pigem kuue-seitsmeaastastele, väiksematel pole piisavalt motivatsiooni ärgata. Alarmlinu kasutades peavad ka vanemad vaimu valmis panema, et kaks-kolm nädalat tuleb magada lapse läheduses ja öösel tõusta.

Suhtumist alarmlinadesse on kaksipidist. Osa leiab, et neist oli kasu, osa kurdab, et lapse uni on häiritud ning vanemad on öisest tõusmisest kurnatud. Ka on mõni väikelaps helinast ehmunud ning magamistuba hoopis kartma ha­kanud.

Nõuanne toimis

Toimetus sai kirja emalt, kes kurtis lapse põiehäda. “Minu kolmene poja pissib öösiti alla. Vahepeal on kümme ööd kuiv, aga siis algab kõik uuesti. Perearst väidab, et see on kuni neljanda eluaastani normaalne, ent sinnani on vaid mõni kuu. Vahepeal panin isegi kella helisema, et last öösel pissitada, kuid abi sest polnud.”

Saatsime Aili Traadi ja Lemme Haldre nõuanded emale edasi ning saime temalt varsti vastuse: “See toimib tõesti, kui lapsele õhtul mitte juua anda. Laps läheb kell 20.30 voodisse ja joob viimast korda kell 18.30. Hommikul on ta kuiv. Tänan veel kord!”

Märjad päevad

Vahel juhtub, et ka koolilaps ei jõua WCsse. Dr Aili Traat ütleb, et kui 7–8aas­tasel lapsel tuleb pükste märgamist ette harva, võib põhjuseks olla see, et ta jääb tualetti hiljaks. Kui seda juhtub sagedasti, peaks aga arst lapse üle vaa­tama.

“Päevast pükstemärgamist esineb poistel sagedamini kui tüdrukutel ning vahel isegi puberteediea lõpuni,” teab psühholoog Lemme Haldre. Põhjusi võib olla mitu. Esiteks kestab osal lastest teismeea lõpuni põielihaste ebastabiilsus. Abiks on sport, mis selle piirkonna lihaseid tugevdab. Nii poistele kui ka tüdrukutele sobivad hästi Pilatese harjutused, kus on vaja lihaseid pingutada ja lõdvestada.

Teiseks näitavad uuringud seost laste ülekaalulisuse ja kusepidamatuse vahel. Mõnikord kaob kehakaalu kordasaamisega ka pidamatus. Samuti võib koolieas pidamatust olla hüperaktiivsetel tähelepanuhäiretega lastel. Nad lihtsalt rahmeldavad ega märka, millal on aeg WCsse minna.

Probleem võib tuleneda ka närvidest. Lahutusest häiritud lapsel võib olla päevast pükstemärgamist, ajendiks eraldi elava vanema külastus. Oleks hea, kui laps saaks oma muredest ja hirmudest rääkida.

Alati ei pea usaldusisik olema ema-isa, abi võib olla ka psühholoogist. Samuti pakub laste tugikeskus võimalust usaldada oma mured nn vanemale sõbrale, tugiisikule, kes on läbi teinud vastava koolituse. Helistada võiks numbril 7484 666.