Lapse menüü laiendamine peaks toimuma tasapisi ja ajal, millal ta saab veel rinnapiima. Alustada tuleb mahedamate maitsetega ehk esimesena võiks lapsele pakkuda (suvi)kõrvitsat, lillkapsast, porgandit ja muid tervislikke köögivilju. Samm sammu haaval tasub menüüsse lisada riisi, tatart, hirssi ning seejärel mahedat liha ning puuvilju ja marju.

1–1,5-aastase lapse toit peaks sisaldama süsivesikuid, valke, rasvu, mineraalaineid, vitamiine ja antioksüdante ehk taimseid ühendeid, mis on vajalikud immuun- ja närvisüsteemi normaalseks arenguks. Selles eas tuleks vastavalt lapse valmisolekule ja hammaste arvule hakata toitu pakkuma ka tükkidena. Mõni pere eelistab lapsele pakkuda nn näputoitu. Mõlemal toidupakkumise viisil, nii püreel kui ka tükeldatud toidul, on omad eelised. Samuti võib neid kahte omavahel kombineerida, pakkudes näiteks põhitoiduks kartuli-lihapüreed ja kõrvale hautatud suvikõrvitsa- või porgandikange. Näputoiduks sobivad suurepäraselt ka pehmemate puuviljade, nagu banaani, mango või pirni viilud.

Oluline on vanemate eeskuju ning ühises lauas ja rõõmsas õhkkonnas söömine. Väikelapse toitu saab vastavalt vajadusele täiskasvanute oma järgi veidi kohandada, kuid tasub meeles pidada, et praetud toit pole lapsele sobilik. Ühiselt võib nautida ka täisteratooteid, sest kui laps harjub ära pehme ja suhteliselt maitsetu valge nisujahu toodetega, on väga raske teda hiljem täisteratooteid sööma meelitada.

Lisaks juur- ja aedviljade toidu sisse “peitmisele”, on oluline neid pakkuda lihtsalt tükkidena, kas toorelt või aurutatult, et laps harjuks nende maitse, tekstuuri ja värviga. Puuviljatükke võib puust varrastesse pista, teha neist erinevaid puuviljasalateid või kombineerida marjade ja kuivatatud puuviljadega. Banaaniga saab magustada küpsetisi, jättes niiviisi muna ja suhkur hoopis välja.

Aedvilju saab peale püreede lisada küpsetistesse, erinevatesse vormiroogadesse, tatra- või makaronitoitudesse ja kastmetesse. Sageli ei saa laps süües arugi, et mõnes toidus on aedviljad. Eriti siis, kui lisada küpsetisse suvikõrvitsa-tatrajahu või valmistada maitsvat porgandi-kookoshelbekooki. Samuti tasub meeles pidada, et aedviljad ei ole pelgalt kartul, porgand, peet ja kapsas, vaid ka näiteks pastinaak, kõrvits, bataat, porrulauk, spargelkapsas, lehtpeet ja lehtkapsas.

Üldiselt peaks lapse menüü olema maitsev, värviline, sobilikult valmistatud ning sisaldama kõiki olulisi vitamiine ja mineraalaineid ning vajalikus koguses süsivesikuid, valke, rasvu ja kiudaineid. Kui laps tarbib erinevas valikus värvilisi puu- ja köögivilju, saab ta nendest ka antioksüdante ja rohkelt fütotoitaineid, mis on tähtsad lapse kasvamisele ja harmoonilisele arengule.

Lapse harjutamine tahke toidu ja uute maitsetega on väga oluline ning siinjuures on soovituslik erinevate maitsete, tekstuuride ja kombinatsioonidega “mängida”. Selle protsessi parimaks abimeheks on lusikas ehk harjumuspärastest lutipudelitest ja tuubidest on tark sellel arenguetapil loobuda. Nii on lapse toidusedelisse võimalik samm sammu haaval lisada aina keerulisemaid maitsekooslusi, segades omavahel nii püreesid kui ka köögivilja- ja puuviljatükke.