Vabadest päevadest kontorini soojal maal | Vaata, mis hüvesid pakuvad oma töötajatele kõige peresõbralikumad tööandjad

Eile tunnustati sotsiaalministeeriumis 54 tööandjat peresõbraliku tööandja märgisega. Märgisele kandideerivad tööandjad läbivad keskmiselt kahe ja poole aasta pikkuse põhjaliku programmi, eesmärgiga muuta oma töökeskkond pere- ja töötajasõbralikumaks.

Peresõbralikkuse programmiga saavad liituda nii tööandjad era- ja avalikust sektorist kui ka kodanikuühendused. Konsultatsiooniettevõtte Civitta koordinaatori Marge Laansoo sõnul seostatakse peresõbralikkust tihtipeale kontoritöö spetsiifikaga, kus on võimalik pakkuda paindlikku tööaega ja muid hüvesid, kuid programmis osaleb ka mitmeid tööstusettevõtteid. “Kindlasti ei ole peresõbralikkus vaid IT-sektori või panganduse pärusmaa, ka ehituses ja tööstuses saab hoolida oma töötajast ja olla peresõbralik. Kui tundub, et kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab, tuleb oma töötajaid kuulata,” selgitas Laansoo. Samuti ei märgi rolli organisatsiooni suurus — peresõbralik saab olla nii väikestes koosseisudes kui ka suurtes, kuna selleks ei ole tingimata vaja teha suuri rahalisi kulutusi.

Peresõbralikkust väärtustavaid tööandjaid on järjest rohkem

Tulles konkreetsete näidete juurde, mis puudutab lastega peresid, siis tööandjad pakuvad oma töötajatele erinevaid hüvesid. “Lastevanematele on kindlasti oluline, kui tööandja saab võimaldada paindlikku tööaega ja arvestada muudatuste tegemisel töö- ja pereelu ühitamise vajadusega. Kõik see algab väikestest asjadest — näiteks kas puhkuste, lähetuste ja koolituste puhul arvestatakse koolivaheaegade ja võimalike perega seotud eriolukordadega, kas organisatsiooni ühisüritustele oodatakse ka tema peret ning kas võib oma last vahel tööle kaasa võtta,” ütleb Laansoo.

Mitmed peresõbralikud ettevõtted pakuvad oma töötajatele näiteks ka 1. septembri või olulisema kooliastme lõpetamise, abiellumise või muude oluliste tähtpäevade puhul vaba päeva, korraldavad töötajate peredele töövarju- ja avatud uste päevi, loovad kontorisse kas lastenurga või suisa avavad lastehoiu.

“Samuti on oluline, kuidas kaasatakse neid töötajaid, kes on lapsehoolduspuhkusel — kas ka neid hoitakse tööl eemaloleku ajal organisatsiooni infoväljas ja oodatakse ühisüritustele ning kuidas toetatakse nende tööellu naasmist,” lisas Laansoo.

Milline siis on üks peresõbralik organisatsioon?

Laansoo sõnul keskendub programm pere- ja töötajasõbralikkusele alates värbamisest kuni töösuhte lõpetamiseni. “Peresõbralikkus väljendub eeskätt suhtumises töötajatesse, kuidas teda toetatakse erinevates rollides, mida ta oma elus läbib, olgu selleks laste kasvatamine, haige pereliikme eest hoolitsemine või uute oskuste omandamine töö kõrvalt. Kui organisatsioon hoolib oma töötajast ja töötaja silmad säravad, siis tegelikult selle kaudu hoolib ta ka töötaja perest,” rääkis Laansoo. “Näiteks võimaldavad paljud meie organisatsioonid töötajatele mentori, coach’i või psühholoogi tuge, korraldavad kovisioone ja supervisioone, võimaldavad lisaks tasustatud haigusepäevadele ka akulaadimispäevi iseendale, mõõdavad suisa igapäevaselt töötajate rahulolu, kasutavad 360˚ hindamist, loovad kontorisse siseterviserajad või saadavad suure osa kontorist suisa soojale maale kaugtööd tegema.”

Kas ka sinu tööandjat on pärjatud peresõbralikkuse märgisega, saad vaadata siit.

Rahulolev töötaja on ettevõtte jaoks suur väärtus

Sotsiaalministeeriumi laste heaolu osakonna juhataja Hanna Vseviovi sõnul on märgise eesmärk muuta kogu ühiskonna hoiakuid peresõbralikumaks ja toetada inimesi nende erinevates rollides. “Meil on hea meel, et organisatsioonide huvi peresõbraliku tööandja märgise programmi vastu on suur, mis näitab, et paljud tööandjad oskavad peresõbralikku töökeskkonda väärtustada. Organisatsioonid, kes programmis osalevad, annavad head eeskuju ka teistele,” sõnas Vseviov. Programmis on osalenud nüüdseks 102 organisatsiooni ja seeläbi on mõjutatud 25 000 töötaja töökeskkonda.

“Kuna üha enam töötajaid hindab töökoha valikul pere- ja tööelu ühildamise võimalusi, on sellest saanud tööandjatele oluline konkurentsieelis, mis aitab töötajaid enda juures hoida ja meelitada ligi uusi. Eriti oluline on see valdkondades, mis vaevlevad suurimas tööjõupuuduses,” selgitas Vseviov. “Töötaja, kes on õnnelik ja rahulolev loob ka ettevõttele rohkem väärtust. Samuti on oluline, et inimesed ei peaks tegema sundvalikuid kas ainult töö või pere kasuks, vaid saavad neid rolle edukalt ühildada.”