“Ei olegi vahet, kas see on komm, rinnapiim, küpsis, õun, mänguasi, klots või midagi muud. Tegevus on üks," ütleb Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õenduse õppetooli lektor Ljudmila Linnik. Ta räägib, kuidas ja kas last aidata, kui midagi on kurku läinud ning õpetab ka, kuidas õigesti last aidata ja mida mitte teha.

Linnik toob välja, et enne igasuguse abi andmist peab tegema kindlaks, kas takistus lapse kurgus on toonud endaga kaasa osalise hingamisteede suletuse või täieliku. Osalise hingamisteede sulgumise puhul kannatanu köhib, hingab, kõneleb ja esineb heliline (vilisev/ragisev) hingamine. See ei ole eluohtlik seisund. Kannatanu suudab hingamisteedesse sattunud võõrkeha ise välja köhida. “Ära sekku. Jälgi,” rõhutab Linnik.

Kui kannatanu ei suuda hingata, karjuda ega köhida ning on märke, et ta teadvus hakkab hägunema, siis on võõrkeha hingamisteed täielikult sulgenud. Sellisel juhul on kannatanu eluohtlikus seisundis ning vajab kiiret abistamist.

Kui tekib vajadus abi anda, siis on oluline teada lapse vanust. „Täiskasvanud ja üle ühe aasta vanuste laste abistamisel tuleb kasutada Heimlichi võtet.“ Heimlichi võtte korral võetakse kannatanul kahe käega selja tagant kinni ja surutakse temast ümbert kinni hoides vastu abistaja kõhtu.

Alla aastaseid lapsi Heimlichi võttega siiski abistada saa. Kui vanem näeb, et laps ei ole võimeline hingama, köhima ega rääkima, siis peab seljale ja roidekaarte vahelisse kolmnurka surve avaldamisega võõrkeha väljumisele kaasa aitama.

Esimene samm. Aseta kannatanu oma käsivarrele lamama näoga allapoole nii, et lapse pea oleks rindkerest madalamal. Sõrmedega haara lapse alalõug. Löö kannatanule labakäega seljale abaluude vahele 5 lööki. Ära unusta toetada lapse pead ja kaela.

Teine samm. Rindkeresurvete tegemiseks aseta laps teisele käele ja pööra ta selili, näoga ülespoole. Jälgi, et lapse pea oleks rindkerest madalam. Aseta 2-3 sõrme kannatanu roidekaarte vahelisse kolmnurka. Suru sõrmedega 4 cm sügavusele 5 korda järjest.

Vaata videost:


„Korda tegevust kuni võõrkeha eemaldub, laps hakkab nutma või köhima. Kui ema märkab, et olukord läheb aga hullemaks, siis peab helistama numbrile 112 ning jälgima edasisi juhiseid,“ toob Linnik välja.

Mures ja paanikas vanemate kõige levinumad reaktsioonid on haarata lapse jalgadest ja teda raputada või siis köhimist seljalöökidega justkui abistada. Sellise tegevuse tulemus ja kasumlikkus võivad olla aga hoopis soovitust vastupidised.

„Lihtsalt seljale löömine on ohtlik. Abistaja peab küll vibratsiooni tekitama, aga võiks ka suunata, kuhu võõrkeha liikuma peab. Lihtsalt lüües võib liikuda võõrkeha mööda hingamisteid sügavamale. Praeguseks on tõestatud, et ka lapse jalgadest haaramine ei ole efektiivne ja selle käigus põrutuse saanud lapsi on päris palju.

Samuti küsitakse tihti, kas tohib sõrmega võõrkeha lapse kurgust välja tõmmata. Linnik selgitab, et selline võte on võimalik vaid siis, kui võõrkeha on nähtaval ja sellest haarates on võimalik objekt lihtsalt kurgust välja tõmmata. „Kui sa juba näed, et see on seal sügavamal kinni, siis enam sõrmega torkima ei tohi minna, sest nii see liigub lihtsalt sügavamale kurku.“