On see võitlust väärt?

100%. Turvatooli või turvavöö korralik kinnitamine ei ole mõttetu seadusenõue, vaid siinkohal on tõepoolest tegu elu ja surma küsimusega ning seetõttu ei tohi selle tegevuse vajadust isegi mitte kiireks poeskäiguks kahtluse alla seada. Turvatool peaks olema kasutuses võimalikult kaua aega, sest viie punkti turvarihmadest on lapsel keerulisem välja rabeleda ja need on ka turvalisemad.

Mida teha?

Pööra olukord naljaks ja juhi tähelepanu kõrvale. Tee totakaid nägusid, aja laps naerma, räägi mingi huvitav lugu, näita midagi põnevat. Ja mis peamine - ole järjekindel! Turvarihmade kinnitamine peab autosõidu juures saama samasuguseks harjumuseks nagu ukse sulgemine ja erandeid teha ei tohi!

Või siis osta laps lihtsalt ära. Ühe mitme lapse ema nipp on lihtne - ta pani auto istmetaskusse suure kotitäie komme ja iga kord, kui sõitma oli vaja minna, andis lastele ühe. Lapsed teadsid, et autosõiduga kaasneb ka maiustus ja leppisid oma „raske" saatusega.

Laps ei anna vanaemale musi

On see võitlust väärt?

Lase minna, soovitab lastepsühholoog Debbie Glasser. Kuigi vanaemad tunnevad mudilaste märgadest musidest suut rõõmu, ei tohiks lastele seda kohustust peale suruda, kui nad ise sellest väga vaimustuses pole. Mida rohkem sunnitakse, seda rohkem hakkavad nad vanavanematest eemale hoidma ega lähe neile lõpuks enam lähedalegi. Kui ka kallistamine on vastumeelne, võib laps ainult kätt anda või tere öelda. Füüsilise läheduse kohustuslikuks tegemine ei ole kellelegi meeldiv.

Mida teha?

Valmista laps ette, kui keegi on külla tulemas või olete ise vanavanemate poole minemas. Ütle lapsele: „Varsti näeme vanaema ja talle meeldiks, kui sa talle kalli teeksid!" Siis ta teab, mis teda ees ootab ja mida temalt oodatakse ning kohapeal ei taba see teda ebameeldiva üllatusena. Ja enne külla jõudmist või külalistele uste avamist tuleta veelkord meelde, et vanaemale küll meeldiks üks suur kallistus, aga tal on hea meel sind näha ka siis, kui sa talle lihtsalt naeratad ja tere ütled."

Muidugi pead ise olema heaks eeskujuks. Mida rohkem sa ise teisi kallistad ja musitad, seda loomulikumaks laps seda tegevust peab.

Põnn ei luba hambaid pesta

On see võitlust väärt?

Jah, on. Suuhügieen on väga oluline ja õiged harjumused tuleb sisse harjutada juba varakult. Hambapesuga on samamoodi nagu autos turvavöö kinnitamisega - see peab saama igapäevaseks harjumuseks.

Mida teha?

Süüdista kedagi teist. Ütle lapsele, et hambaarst käsib igal hommikul ja õhtul hambaid pesta ja nii ongi! Nendi seda kui fakti, jääd ise süüst puhtaks ja laps allub hambaarsti korraldusele paremini kui sinu omale. Harjuge juba varakult hambaarsti juures käima ning tema tuletab lapsele hambapesu vajalikkust ka ise meelde.

Ole konkreetne. Selle asemel, et anda lapsele võimalus vastata „ei" küsimusele: „Kas oled hambapesuks valmis?" pane ta lihtsalt fakti ette. „On hambapesu aeg. Kas tahad täna kollast või punast hambaharja?"

Pese koos temaga, et ta mõistaks - see tegevus on oluline ja üldse mitte nii tüütu ja vastik, kui ta endale ette kujutab.

Põnn keeldub köögiviljadest ja nõuab ainult ühte toitu

On see võitlust väärt?

Väikest võitlust küll. Väikelapseeas on igasugused kummalised isud ja söömiseelistused üsna tavapärased ja käivad suureks kasvamise juurde. See muidugi ei tähenda, et laps ainult burgerite või jogurti peal elama peaks. Tõenäoliselt on paari nädala pärast köögiviljaboikott läbi ja ta sööb neid uuesti hea meelega, sina aga ära anna alla ja pane ka lapse toidulauale igapäevaselt erinevaid puu- ja köögivilju.

Mida teha?

Suurem osa köögiviljadest omandab töödeldes tugevama maitse ja just see on see, mis lastele ei istu. Seetõttu eelistavad paljud põnnid värskeid vilju - pakugi neid värskel kujul. Kui keedetud või hautatud kapsas, porgand ja kaalikas ikka üldse suust sisse ei lähe, hoia kausikesed värskete viljalõikude ja dipikastmega alati laual, et mudilane saaks neid vastavalt oma soovile võtta. Ära ka puuvilju unarusse jäta.

Laps ei tule, kui ma teda kutsun

On see võitlust väärt?

Pole reaalne loota, et kaheaastane paneb oma lemmikmultika kõige huvitavama koha pealt kinni ja tuleb joostes lihtsalt sellepärast, et sina teda parasjagu hüüad. Aga muidugi ei peaks sa ka vaikides ootama ja korduvalt kutsuma, enne kui pisike suvatseb oma poolelioleva tegevuse lõpetada ja su korraldusele alluda.

Mida teha?

„Selle asemel, et karjuda ja kamandada „Tule KOHE siia!", anna lapsele kaks hoiatust. Esimene: „Viie minuti pärast hakkame minema." Ja kui minekuaeg on käes: „Palun tule nüüd, me peame nüüd minema." Kui laps ei reageeri, võta tal käest kinni ja tuleta meelde, et sa kutsusid teda ja nüüd on tõesti aeg minema hakata. Lapsed ei saa aru mõistest „viis minutit", kuid nad õpivad kiiresti ära selle, et kui sa esimest korda hoiatad, siis teisel korral on aeg reageerida. Mänguväljakul saab laps aru, kui ütled, et ta võib veel kaks korda liumäest alla lasta või palli visata ja siis on minek.

Allikas: Parenting.com