Marta üheksa aastat koolikiusamist: seisin õhtuti rõdu äärel ja kujutlesin end alla kukkumas. Mitte keegi ei märganud...

"Seisin mitmeid õhtuid rõdu äärel ja kujutlesin end alla kukkumas. Mu klassi poiste kiusamine oli viinud mind punkti, kus ma ei tahtnud enam elada. Ja mitte keegi ei märganud ega aidanud."

Ma lõpetasin kodus oma probleemidest rääkimise ja mattusin raamatutesse. Vanemad olid rahul. Näiliselt ei olnud mul koolis probleeme ja hinded olid nii head, et lõpetasin iga aasta kiituskirjaga.

Peale mõnda aega nähtamatu olemist said need samad algklassi kiusajad uue hoo sisse. Mind hakati mõnitama mu heade hinnete pärast ja kõikidest seltskonnamängudest välja jätma. Mul oli nii halb ja ma tundsin ennast nii üksikuna, et hakkasin meelega saama halbu hindeid, ehkki teadsin ülesannete lahendusi. Lootsin, et kui olen sama kehva õpiedukusega kui teised, jäetakse mind rahule...