“Ma ei ole veel küll täiesti kindel, et tahan lapsi, aga mõtted on tõesti hakanud sinnapoole liikuma. Eks ma juba suhte alguses mõtlesin salaja, et äkki mees ühel hetkel mõtleb ümber, aga ma tunnen, et seda ei juhtu. Tema on oma otsuses kindel.

Aga mina mitte nii väga. Mul on vanusest hoolimata siiski veel pool elu ees, aga laste saamiseks on kohe varsti juba lootusetult hilja, mistõttu praegu on viimane aeg tegutseda. Kardan, et umbes 3-4 aasta pärast ei oleks ma enam rasestumiseks võimeline. Seda on mulle rääkinud ka mu sõbrannad juba aastaid…

Ma ei tea, kuidas selle teemaga mehele läheneda. Ta tegi mulle suhte alguses tõesti selgeks, et ei soovi laps ja mina ju olin sellega päri. Aga samas, äkki ta saab aru, et inimeste mõtted ja soovid võivad siiski ajapikku muutuda? Aga äkki ta hoopis jätab mu maha? Seda ma küll ei tahaks. Ma tahan küll last, aga sellest rohkem tahan ma oma mehega koos olla.

Kuid äkki ma hakkan lõpuks kahetsema, kui meie vahel siiski peaks midagi juhtuma. Siis mul ei ole ju kedagi. Ei meest, ei last. Nii raske olukord ja kell muudkui tiksub.”

Allikas: The Guardian