"Elus tuleb ette lihtsalt seksi seksi pärast ja seksi armunutena. Kõike seda väljaspool abi- või kooselu. Muidugi ei ole selles midagi iseenesest mõistetavat. Kui on, siis püsisuhte rikkuja moraalituses.
Keskmine mees, kes on kunagi andnud abieluvande, ei astu lambist kõrvalsuhtesse. Ka siis mitte kui ümberingi on ainult iludused oma mesijuttudega.

Kõrvalsuhe tekib kui koosellu tuleb rutiin, ükskõiksus, pidevad solvangud, väsimus, süüdistused, millel ei ole tegelikkusega mingit pistmist, kui teine pool jäetakse igas mõttes unarusse. Tavaliselt juhtub kõik see siis kui kooselu alustatakse esimese kire, mitte üksteise austuse, armastuse ajel.

Ei teata suurt midagi üksteise tavaelust, kommetest, suhtumistest. Suhe luuakse unistustest, lootustes, et kooselu, lapsed, parandab puudused. Unustage ära! Joodik, narkar, hoolimatu, jõhker, valimatu sõnades ja tegudes ei ole armastusega parandatav, mitte kunagi! Selliste inimeste lubadused ei maksa sentigi. Ärge unistage! Karmid sõnad, aga see on reaalsus."

Lugejad, kas vastab tõele, et rutiin, ükskõiksus, solvangud ja süüdistused viivad lõpuks kõrvalsuhteni?