Põhjus seisneb ühiskonna suhtumises vallalistesse naistesse ja loomulikult selles, kuidas naised seda suhtumist taluvad, mis nad sellega peale hakkavad ja kuidas selle enda jaoks lahti mõtestavad. Kui naine läheb oma kallimast lahku, lennatakse talle kiiresti peale "kasulike" nõuannetega, et ära muretse, küll sa varsti leiad oma unistuste printsi.

Naistel tekib tunne, et teatud vanuses nad peavadki leidma endale kiiresti suhtekaaslase, sest muidu vaadatakse nende peale viltu. Samamoodi nagu vaadatakse halvasti naisi, kes 30ndate lõpus pole veel lapsi saanud. Naljaga pooleks ütleb perekond: "kell tiksub", aga see kõik paneb naised tohutu surve alla.

Enamasti ei öelda naisele peale lahkuminekut, et võta nüüd aega iseendale. Naudi üksindust ja õpi sellega elama! Kui sa oled vaimselt katkine, siis võta endale korralikult aega, et paraneda. Mitte ükski naine ei peaks hirmu või valehäbi pärast otsima kiiresti uut meest, lootuses, et mees teda parandab. Ükski mees ei pea hakkama haiget saanud naist parandama, see on iga inimese enda teha.

On aeg saada üle ühiskonna poolt pealesurutud standarditest, et naine on täisväärtuslik ainult siis, kui ta on koos kellegagi. Ka vallalisena võib naine olla õnnelik ja endaga rahulolev ning kellelgi teisel ei ole vaja hakata tema õnnetunnet rikkuma ebavajalike lohutustega, et küll sa leiad endale kunagi toreda mehe. Pigem oleks vaja vallalisi naisi julgustada, et nad endale aega võtaksid.

Allikas: Refinery29