Forte kirjutas aprillis, et mitmed riigid võtavad kasutusele nn koroonaäppe, mis annavad kasutajatele teada COVID-19 levikust nende ümbruses.

Sellest, et taoline rakendus valmib ka Eesti jaoks, kuulsime aga alles juulis ning allalaaditavaks muutus see iseseisvuspäeval ehk 20. augustil. Selle nimi on HOIA.

31. augustil muutus kättesaadavaks ka Soome ametlik koroonaäpp Koronavilkku (ee Koroonavälgatus) ja peagi märkasid inimesed huvitavat asja – kui üks neist kahest koroonaäpist paigaldada, siis teine samas nutiseadmes töötada ei saa.

Paigaldada võib mõlemad, kasutada saab üht. Äpp annab selle kohta ka hoiatuse. Miks see nii on? Võib ju juhtuda, et kui inimene liigub ühes riigis, võib ta soovida enda seadmesse mitu eri koroonaäppi paigaldada, et neid vastavalt asukohale pruukida.

Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) e-teenuste juht Tanel Tera selgitas Forte: „HOIA äpp kasutab lähikontaktide tuvastamiseks ehk telefonidega koodide vahetamiseks Google’i ja Apple’i poolt arendatud lahendust GAEN. See lahendus näeb ette, et telefonis tohib olla ainult üks riiklik koroonaäpp. HOIA töötab ainult Eestis ja Soome äpp ainult Soomes.

Piirideülene koroonaäppide koostoimimine on hetkel Euroopa Komisjoni poolt välja töötamisel ja loodetavasti selle aasta lõpuks ka valmib.“

Milleks üldse selline piirang? Tera: "Kuna maailmal ei ole sellist koostöökogemust koroonaäppide arendamisel, siis tuleb reeglites enne kokku leppida. Selline koostööplatvorm on Euroopa Komisjoni poolt hetkel kavandamisel.

Hetkel on meie soovitus, et inimesed kasutaksid igas riigis just selle riigi rakendust, sest nii saab tuvastada sealseid lähikontakte. Nakkuse kinnituse ja teavituse saamine on seotud sellega, kus inimesele test tehakse. Eestis tehtud testi vastust ei saa kasutada teiste riikide äppides.

HOIA äppi on hetkel alla laaditud üle 80 000 korra ja nakatunuks märkinuid on 11. Kuna HOIA on arendatud inimeste privaatsust austava rakendusena, siis ei ole meil võimalik öelda, kui palju lähikontaktsete teavitusi on laiali saadetud.“